Eksiilis elades

 

Pettunud inimene

on samasugune,

kui kuningas eksiilis,

kel on küll kroon,

kuid ei ole riiki,

mille üle valitseda -

on küll roll,

mida õigus kanda,

kuid seda ei saa täide viia

ja seega ei saa

päriselt Kuningas olla.

On pettumus,

on solvumine -

Mina ei saa olla -

mina ei saa Mina olla -

ma ei ulatu iseendani.

Ei kohta austust

ega käe ulatamist

ega õigena vastu võtmist -

täitumata jäänud võimalused,

olemata jäänud rollid -

Mina olen ... - olemised.

Need on valusad kaotused,

kibedad pettumused,

haavavad solvumised -

Minul oli ...

Mina oleksin saanud ... -

kuid siiski jäin ilma.

Olemas olevad ei korva,

sest asendust ei taha,

need rollid mulle

vabadust ega tasu

olemise eest ei anna -

pean kandma 

ja taluma seda,

ise ennast, 

KES mina olla ei taha.

Iseendast ma ei saa vabaks,

ei näe eneses väärtust -

vastu vaatab viletsus,

räbalates armetus -

kuhu kadus armastus ...

Hüljatud rollid,

kaotatud rollid -

jäi puudu,

siin ja seal -

ikka jäi puudu

vajatud rollidest,

ihatud osadest,

soovitud ühendustest,

vastu võtmata jäänud tantsudest.

Pettumused,

sest kohates EI-d

kokku sain keeldumisega.

Kohatud EI

tähendas kaotust,

mis takistas mõistmist -

saan kanda krooni,

sest Kuningas olen,

kuid ei pruugi saada

sellisena olla

nii nagu ettekujutasin

või uskusin-soovisin.

Ei leidnud tänulikkust,

ei osanud näha õnnistust,

kui saamata jäi see,

mida ei saanud kogeda -

õnnelikku iseennast,

vaba iseennast,

hoitud iseennast,

kaitstud iseennast,

armastatud iseennast.

Oma südame sulgesin,

oma silmad kinni panin

ja iseendale otsa

enam ma ei vaadanud -

Mina Ise Ennast

enam EI armastanud -

enesega ühes

mina ei tantsinud.

Marianne

26.04.2023.a