Ei usu,
et see oleks
pühaduse teotus,
kui oma ema matus
ajas, läbi pisarate, naerma.
Moodsad ajad,
sassis suhted -
luik, haug ja vähk -
Mina, Mina ja Mina -
mis olen Mina,
mis Minu oma -
seda Mina ära ei anna.
Kui ema lahkus,
siis alles tohuvapohu algas -
suhete selgitamine,
asjade klaarimine -
Tähtis ja Hea Inimene -
oluline olemine.
Võttis üks endale õiguse,
et ajada asjad joonde -
enese moel ja sammul
ega mõelnud jagada
või asjasse pühendada,
et saanuks loosse osa anda.
Sõnu seadsin ritta -
püüdsin mõtet edastada -
ikka Minul on ka
õigus
osa võtta,
osa olla,
osa saada
ja oma osa anda.
Seda, et peab,
seda, et kohustatud olla tuleb -
seda sain ma tundma
seda rõhutatult näidati -
ei ühtegi lapikest maad
vabatahtlikult ära ei antud.
Üks, siis tegi
ja ka teine tegi,
kolmas kah midagi tegi -
lõpuks valmiski sai
ja päev kätte jõudis.
Traagelniidid paistsid välja,
sisemine vastuolu paistis välja -
Mina tõttas ees
ja enesele teed see tegi.
Õpetaja sõnu lausus,
vahel komistas,
vahel faktidega vassis,
kui korra käe taskusse libistas
ja mobiili välja võttis -
ju oli see siis tähtis,
mis ekraanilt vastu vaatas.
Palusin ju,
et jutt saaks lihtne -
minejat saatev
ja olijaid toetav,
kuid ikka tõi ta sisse
kannatused ja ka patu -
sõnu laotas,
kuid Inimest ei mõistnud -
ta oma Mina tõstis
ja selle järel astus.
Urn,
siis surnuaia poole teel -
ise tahtsi astuti,
kirikuõpetaja selja taha jäeti -
saab viidud,
saab maha maetud,
saab ära lõpetatud -
Mina olen teel.
Hiljem laua taga istusin
ja oma ema pilti vaatasin -
ta rahul olla võis -
ka tema ära saatmine
nii nagu tema enese
elu ja olugi,
oli kui muutlik laine
ja rahulik tüünus
ja mässlev torm -
peatused ja tõkked,
seisatamised ja tõrked,
lahti rapsimised
ja vastu nähvamised,
vahele asetamised,
kohalt ära astumised,
kohal olemised
ja oleva vastu võtmised.
Inimestest ilusam,
inimestest olulisem,
inim Minadest vabam
oli ehe loodus ja voogav heli -
paike see päeva soojaks paistis,
linnud oma toimetustes askeldasid,
viiul ja orel helidesse kaasasid.
Eesmärk sai täidetud -
mineja tuhk sai pühitsetud
ja Sõna saatel hauda asetatud -
austus elu ees -
oma elu elanu on püha -
üllas on see,
kes on oma tee läbi kõndinud.
Marianne
24.04.2023.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar