Enese sõnadega – Mina olen ... - määrad ennast olema. Mõne olemisega oled rõõmuga nõus, teisi oled valmis kandma, kui vaid oleks võimalust ja põhjust olla, teisal sõdid vastu, keeldud, protestid – ei taha ennast sellisena näidata ega näha. Saad olla hea – saad olla halb, saad olla ilus – saad olla inetu. Väljavalitud sõnadega saad joonistada enese portree.
Peatu hetkes ja mõtiskle vähe – võta ette mõni kripeldama jäänud situatsioon. Vali selline mälestus, mille sündides tundsid ennast halvasti. Vaata oma ajas tagasi ehk on seal mõni nimi, millega Sind hüüti selle asemel, et kasutada õiget nime. Või võta vaatluse alla kiire hommik või närviline tööpäev või väsinud õhtu – hetked, milles Sa ärritusid ja nähvasid või enam ei tahtnud. Millised sõnad Sa enesele ulatasid – mida seal enese kohta järeldasid? Milliseid sõnu Sa enese nimetamiseks kasutasid, sest Sina ise tegid järeldusi enese kohta, teiste tegemiste, sõnade, olemiste ja ka enese kogemiste, takistuste, pean olemiste põhjal.
Kirjuta need sõnad üles ja vaata nende taha – miks Sina usud või tahad või tunned, et pead see või need nimed olema. Kas oled? Ei ära õigusta ennast ega proovi tõestada ära. Küsimus on selles – kas Sa oled ka päriselt see, kelleks Sina ise ennast nimetasid. Kas Sa tahad päris tõsiselt see KES olla?
Mõned võetud või antud nimetused on süütud – need on leebed konstateeringud, teised toetavad Sind või lugu naljaks keeravad, mõni sõna on asine ja olukorda kirjeldav, kuid enamus haiget ja maha tegevad.
Joonista paberile enese sõnadest maailm ja siis, joonista ise ennast nii nagu Sina oma sõnadega ennast nimetad. Mida Sa nüüd näed enese ees? Millisena Sa seda joonistust koged?
Anna enesele aega, et hingata ja rahuneda. Keegi ei ründa ega vaata pealt. See on üks võimalus ise ennast vaadata. Loe kirjapandud sõnu ja mõtestada nende tähendusi – need ei ole Sina, vaid eesti keeles leiduvad väljendid kirjeldamaks Maailma. Võta negatiivset väitev sõna – ava enese lugu ja lõpeta enese olemine ära.
Mina olen Väärtusetu – see, et Sa ei saa soovitut või leidub keegi, kes ei hinda Sind, ei tähenda seda, et Sina oleksidki ilma väärtuseta. Soovitu on ihalus või ka vajaminev, kuid see ei tähenda, et enesele hinde/ hinna panemine on ainus võimalus teha järgmine samm. Väärtusetusetuse tunne on ohvrirolli energia – ohver ei võta vastutust, tema otsib süüdlast ja seda, kes teeks loo korda ning maksaks kahjutasu.
Mina olen Inetu – millise mõõdupuuga Sina ennast mõõdad, kelle silmadega vaatad? Kellega ja miks ennast võrdled? Mida tähendab inetuna olemine – mis jääb saamata või kogemata? Kas ilus olemine täidaks selle soovi? Ehk Sa ei julge tõsta silmi, sest kardad kohata peeglit sellise iseendaga, mis näitab Sinu silmadega nähtu kinnitust.
Mina olen Valetaja – teise süüdistus määras olema. Kui Sa ei valetanud, siis Sa ei ole ju valetaja, kuid, kui Sa tegelikult valetasid, siis võta vastutus oma teo eest, kuid see ei määra Sind olema.
Mina olen Hüljatu – kes ja millal Sind hülgas? Miks Sa liigitad oma kogemuse hülgamiseks? Kas see ka tegelikult oli hülgamine? Mida tähendab sõna hülgamine Sinu antud tähenduses? Kas see tähendus peab paika tegelikkuses? Hüljatu on taas ohvri erinev nägu.
Mina olen Luuser, Ebaõnnestuja, Käpard, Saamatu, Äpu – oli kogemus, mis tundus nime õigustavat – see oli hetk, kuid nimetus jäi. Üks tegu, kogemus, juhtumine, ei määra olema – see on vaatenurk toimunule – käest kukkunud klaas, vaiba taha komistamine, mingi asja ebaõnnestunud parandamine – see on koht, kus Sina ei taha tegeleda tagajärgedega – keegi peab koristama killud, puhtaks pesema määritud riided, võib-olla komistasid Sa teiste nähes, tegid kukkudes riided katki või said valusasti haiget. Hinnang iseendale, sest looga tuleb edasi tegeleda – ei saa seljataha jätta ega vabaks. Taas ohvri erinevad väljendused.
Enese hinnang iseendale on see, mis määrab Sinu olemise – olema. On olemas ka olemised, mis tulevad teiste käe läbi – tema pärast pead, tema ütles, tema tegi - need annavad signaali, et järelikult oledki. Vähendavate ja halvustavate nimedega nõustumine on enese vastu olev olemine – sundus, ülekohus. See toob kaasa ohvri energia. Sõnade ori. Nimetatud inimesel puudub enese nime jõud – tal kaob tahe, pole algatust, et oma elu muuta, on viha võõra vastu ja vimm, sest oma elu ei sobi – see ei ole õige - seda ei saa elada - seda peab kandma.
Sõnade maailm on lai, variatsioone mitmeid, võimalusi ise ennast nimetada või lasta seda teistel teha, on palju. Seega oled ja ei ole ka. Kas pead olema? Kas jääd olema? Loomulikult ei taha Sa olla need vastumeelesed ja vastuvõetamatud olemised. Püüad, parandad, kontrollid, kaitsed, sõdid, annad alla. Võimalik lõpetav lahendus tundub olevat suuta olla teine äär – teha nii, et Sina ise või teised saaksid anda põhjuse/ õiguse kanda vale valiku vastandsõna või tuleb sundida nime andjat oma otsust muutma.
On olemas vajadused ja on olemas igatsused, kuid, kui tunned, et peab olema ja nimesid kandma, sest on kohustused ja väljapääsuta olukorrad, siis on see määritud portree, mille Sina ise oma sõnadega oled enesest maalinud. Kes Sina tahad/ valid olla? Loo teisiti vaatamiseks on võimalused olemas. Nime jõu kaotanud sõna jääb alles, kuid selle olemas olemine ei tähenda ju maailma lõppu.
Kuidas pesta oma silmad puhtaks sellest, mida usud end olevat - nägemast ennast sellisena, millisena usud, et pead olema, kuna oled määranud ise ennast olema?
Mida tahad omada? Millest kardad lahti lasta? Mille kaotusega Sa toime ei tule? Milline enese nägu – roll - on Sinu jaoks eluliselt olulise tähtsusega? Roll, mille kaotus tähendaks iseenese kaotust, sest oled ennast sellega samastanud. Selle kaotus või muutmine põhjustaksid segadust – ettearvamatust – on hirm, et mis siis saab, kui ...
Roll ei ole Sina ise. Nimetamine on rolli kandmine. Roll on võimalus, vahend, hetkes seotuse selgitus. Roll ei pea jääma. Roll saab muutuda. Leia ise ennast üles – milline ja kus oled Sina ise.
Reageerisid nimele poolt või vastu, sest kaitsed ise ennast kogemast seda, millega toime ei tulnud. Võta aeg maha – maailm ei lähe katki ega lõppe selle koha peal. Sa ei pea vältima oma tunnet, proovides seda eirata, kustutada ega sõdida sellele vastu. See, millel lubad tulla, see saab tulla, et olla. See, millel on luba olla, see saab minna. See, mis saab loa minna, see ei jää ootama vastu võtmist. Nimed – olemised – rollid - on enese valik – võimalus elada oma elu erinevates variatsioonides.
Marianne
11.10.2022.a
PS
Mina olen Kärnasuu – ohatisi tuli ikka ja jälle ning need moonutasid huuli ja nägu. Jah, minul olid ohatised ja kärnadega kaetud huuled – kuid vahel – ei kogu aeg. Teised andsid nimeks selle, mis jäi silma - samastasid. Mina ise tegin otsuse - võtsin nime vastu. Mina ei ole kärnasuu, sest see ei ole mina.
Mina olen Pigivigi ja Notsu – kord oli valge pluusi all roosa alusärk, mis kumas läbi. Läksin ära ja eemale, kui oli võimalik. Reageerisin nimedele, kui mind teisiti ei kutsutud – eiramine tundus vahel võimatuna olevat. Mina ei ole pigivigi ega notsu – need ei tähenda mind. Neid kasutati narrimiseks, et näha, kuidas ma reageerin ja selleks, et eraldada välja eneste hulgast. Sõnad ei tee mind katki.
Millised on Sinu sõna(d)?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar