Kindlasti mäletad enese elust hetki, mil Sind jäeti kõrvale või välja. Need võivad olla kirbeltvalusad ja ka häbistavad kogemused sellest, kuidas Sinust mindi mööda, Sind jäeti kusagilt välja või keerati Sulle hoolimatult selg. Loomulikult tundsid Sa end sel hetkel halvasti – ei olnud kerge olla see, kellena Sina ise end sel hetkel nägid ja tundsid olevat.
Võib-olla oled lugenud raamatust või näinud filmis või ka ise kogenud seda, kuidas tantsuplatsi äärel seisjate hulgast valitakse välja see üks – enese jaoks õige. Nopitakse õisi, mis õitseksid kui valguse käes ning, kellede varju jäädes, jäävad väljavalimata need, keda nimetatakse müürililledeks. Neid, müüri äärseid, ei nähta või ülevaadatuna jäetakse kõrvale.
Sellistes lugudes on tegemist valitud vaatenurgaga – küsimus on selles, kuidas Sina seda lugu nägid ja tõlgendasid. Sinu otsuse ja valitud tunde aluseks sai Sinu asukoht – kus seisid Sina ja kus oli teine või olid teised - nii välises, kui ka selles Maailmas, mis enese sees.
Selleks, et kogeda välja jätmist või kõrvale lükkamist, on igas loos olemas too või nemad, kelle tegelikust või ka tegemata jäetud sammust, lugesid välja selle, mida see Sinu jaoks tähendas. Hüljatuna kogesid enese ära tõukamist või maha jätmist. Ohvrina tundsid ennast ebaõiglaselt karistada saanuna. Süüdlasena uskusid enese süüd. Väärtusetuna tajusid enese mõttetust. Häbina olles tahtsid maa alla vajuda. Inetuna, paksuna, vaesena, valena jne uskusid enese sellisena nägemise teise teo põhjuseks olevat.
„Kuidas Sa mind ei näe? Kuidas Sa ei taju, et ka mina olen olemas? Vajan tähelepanu – sidet Sinuga – jaga ise ennast minuga.
Kuid Sina ei näinud mind, sest ei vaadanud minu poole. Kuid mina nägin – tegelikkuses või enese ettekujutuses, kuidas olles kõrvu või samal teel – Sina valisid teise või astusid lihtsalt mööda. Ja mina langesin pjedestaalilt alla – kukkusin katki ja pudenesin tolmuks.”
Kuna Sina ise olid see, kes nägi võimalust ja tähelepanu suunamist, siis oli Sinus teadmine – oli võimalus, kuid Sina jäid sellest ilma. Kui Sina näed, enese sees, ennast teiste vahel või teedel olevana, siis Sa kogedki välja ja kõrvale jätmist, sest sellisel juhul teete te oma käike, kui males – mööda musti või valgeid ruute – hüpatakse üle, antakse tuld, vangerdatakse, muundatakse - kaotaja saab lüüa - mängulaua piires olevad liinid ja read on need, mis on oma sammude tegemiseks jäänud/ jäetud.
See, mis on Sinule oluline, sellega Sina ka ennast ühendad – Sina ise lood ühenduse enese poolt ettekujutatud joone abil. Tantsuplatsiserval oodates, nähes valijat, suunad temale oma tähelepanu ja lood temaga ühenduse teie kahe vahele. Kuid, kui teine on suunanud oma tähelepanu mujale, siis Sinul ei ole mõlemapoolselt toimivat ühendust. Kui too teine keeras selja või pööras tähelepanu Sinu kõrval olijale, siis see tundubki Sinu jaoks hülgamisena, kõrvale ja/ või välja jätmisena.
Armukadedus, üksindus, hüljatu, ohver – valitud tunded, enesele antud rollide nimed, kui näed ennast osalisena teiste lugudes. Enese poolt loodud ühendused – enesele nähtvad ja eneses tuntavad jooned, kui oled teiste teedel seisma. See on enese poolt loodud ämblikuvõrk, mis kleepudes külge, kägistab sinna sattunut. Keegi peab olema süüdi ja tulema appi, et lahendada lugu - õiglaselt.
Teis(t)e lugu on teis(t)e lugu. Teine tegi oma sammu, kui valiku, sest tema tahtis ühendust sellega, millele ta oma tähelepanu suunas. Ta ei teinud seda meelega, et Sind välja jätta või kõrvale asetada. Tema loodud ühenduses Sind ei ole. Iga inimene valib ise selle koha, kuhu ta oma tähelepanu suunab.
Inimene on oma Maailma keskpunkt, millest tema ise tõmbab sirgjooni enesele vajalikuni – loob sidemeid. Suunab enese tähelepanu, sooviga luua energeetiline ühendus. See ei tähenda, et ta astuks teis(t)est üle või jätaks kellegi välja. See sirgjoon ühendab kahte punkti – iseennast ja seda, kuhu tähelepanu on suunatud. Inimene saab ja võib ka vastata – võtta teise poolt alustatud ühendus vastu. Kuid inimene saab ja võib ka keelduda ennast ühendamast sellega, kes soovib sidet luua.
Energeetiline Maailm on süsteem, mis toimib, terviku erinevate osade vahel, teadlikult või ka alateadlikult, tähelepanu suunamist kasutades, ühendusi luues ja neid ka katkestades. Suunatud tähelepanu jagaja võib ja saab tähendada inimese jaoks, kui päikest, kelle kiirte valguse ja soojuse sees on hea olla. Tähelepanu annab paljugi juurde ja loob võimalusi enamaks ning just sellepärast on sellest ilma jäämist keeruline kogeda ja oma osa lisab juurde tõsiasi, et üsna sageli omab inimene tähelepanusõltuvust.
Marianne
28.10.2022.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar