Olles kogenud puudutust,
seespool piire,
mis seismas
välise ees -
on inimene häiritud -
ta annab enesele häire.
See sisemine puudutus
tähendab rünnakut -
inimene
valib, enesele kaitseks,
enesekaitse -
oodates korduvat kogemist
ise ennast ta ette valmistab,
ise ennast ta lahinguks relvastab,
sest käimas on sõda -
vastas seismas on vaenlane.
Tollele tuleb astuda vastu,
et too lõpetaks,
et too mõistaks
ja mitte kunagi
enam nii ei teeks -
inimest ei tohi puudutada
tema isiklike piiride sees -
Mina
ei tohi saada
puudutatud.
Puudutus,
see inimest muutis -
teda suurest,
tagasi väikeseks,
ühe hetkega muutis.
Laps,
kes enese kaitsel,
relva valib,
sest tema sõda peab -
täis kasvanu arutleb,
edasi viivat teed otsib.
Sõda hoiab
sõdivad pooli paigal -
vaenlane tuleb allutada,
pihustada
ja põrmustada -
vaenlasest
tuleb lahti saada.
Kuid selle jaoks,
et turvatunne taastuks
on vaja taastada usaldus -
vaenlane peab
oma näo
sõbra näo
vastu välja vahetama.
Kuid selle otsuse,
kes on vaenlane,
kes sõber,
tegi laps ise,
tema oli see,
kes enese tõlgenduse järgi,
ühe nimetuse,
teise vastu,
välja vahetas.
Kui nägu saaks ära vahetatud,
siis laps loeks
teise ohutuks
ja tunnistaks
tolle enese sõbraks.
Alles peale seda
saaks ta
ohuseisundi lõpetada,
ette vaatlikuse
ja valmis oleku kohustuse,
vabana olemise vastu
välja vahetada.
Elu teeb asja keeruliseks -
oh ei,
inimene ise
see elab oma elu keeruliseks,
sest tema usaldus ei taastu -
kuna uskumine
saab vahetada pooli.
Kord on,
kord ei ole -
lootust enam ei jätku,
sest iga uus kordus
on sügavam pettumus -
see, kes varem oli sõber
see oli ja jääb
vaenlase nime kandma.
Inimene,
tahaks elada vabana,
ilma sõjaks valmistumata,
ilma sõda pidamata.
Kuid selle jaoks,
vajab laps uut kordust,
et oma kunagist otsust
ise ära muuta.
Kuid hirm takistab
kordust kogemast -
see tundub võimatuna -
otsus on ette teada -
usalduse kadudes
kinnistus otsus,
mis keelab üritamise.
Enese poolt valitu
on enesele peale sunnitud -
inimene on ärevil,
ta on stressis
ja on ärrituv -
vajalik foon,
on ootel olles,
juba üleval-
iga hetk,
iga liigutus,
iga sõna
on kontrolli all -
valmis olek number üks -
kohe
peaks saabuma korduv,
enese otsust kinnitav kogemus.
Kuigi hetk on uus
ja ka see,
kes seisab vastas,
ei pruugi olla vana -
jätkab laps nii
nagu oleks ta taas seal -
ära olnud hetkes,
milles usaldus kadus.
Laps vajab sõpra,
kuid nähes enese sees vaenlast -
saab ta, vastu rünnates,
ühe uue vaenlase lisaks.
Vaenlast ei ole,
sõda ei ole -
on laps,
kes kardab kogemust -
enese tundena kogemise kordust.
Marianne
26.10.2022.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar