On olemas küsimusi, mida me ootame. Tahame kuulda luba andvaid sõnu, sest vastus kibeleb keelel. Tahame avada ise ennast, et rääkida ära enese lugu.
Kuid on olemas ka küsimusi, mida me kardame. Vahel me soovime, et mitte kunagi ei saabuks seda hetke, milles lausutakse sõnad – Miks ... ? - ja oodatakse vastust. Kardame välja öelda seda, mida enese sisse peidame.
Kardame enese vastusele järgnevat tegu, sõnu, otsust. Otsime võimalust, kuidas vastata nii, et vastus oleks õige. Proovime juba ette sättida sõnu ja vastata nii, et oleksime ka peale vastust õiged. Tunneme hirmu, kui õige olla ei saa - meie ise oleme ise ennast juba süüdi mõistnud.
Küsimuse kõlamine ei ole kohtumõistmise hetk – see on vabanemise võimalus. Küsides antakse meile võimalus, jagades oma lugu, astuda oma hirmust läbi ja võtta ise ennast vastu.
Marianne
09.06.2022.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar