Neljapäev, 2. juuni 2022

Joone peal

 



Mõnikord

ka vanemad

ära väsivad,

oma „rihma” 

lõdvaks lasevad

ja ise enda olemise

välja elavad.


Sageli on just laps see,

kes pihta saab tundega -

ei, alati ei meelega,

kuid ikkagi

on seda

ehmatavalt valus kogeda.


Laps oma elu kogeb

ja loo enesele tõlgib,

enese ea

ja mõistmise kohaselt -

sõnum võib olla

ka selline -

Minu ema/isa mind ei taha!


Selline kogemus,

see sugune uskumus,

elult ära võtab võlu -

Mina ei oleks pidanud sündima.


Sõnad need kustutavad oleva -

Olen,

kuid mind ei ole.

Olen süüdi, et olen.

Olen,

kuid tuleb olla nii

nagu ei olekski.

Olen,

kuid tuleb olla nii,

et suudaksin

oma ema/ isa veenda -

mind tahtma panna,

et saaksin loa

elada.


Kaks,

kes kootud ühte,

ühes olles,

vahel teisele

haiget teevad,

vahel teise poolt

valusalt puudutatud saavad.


Jäävad jäljed -

mõlemasse -

häbi ja süü,

valu ja süüdistus -

lahe kahe vahel.


Lapse vanemal on õigus tunnetele.

Lapsel on õigus oma tunnetele.

Mõlemas on vajadus

hoidmise, mõistmise ja armastuse järele.


Marianne

02.06.2022.a

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar