Näen iseennast teistest eraldi seisvana. Olen otsustanud olla eraldi, sest minus ei ole ega oma ma seda, mis tähendaks väärtust – mina ei kasvata lisa. Seega, ma ei luba enesel minna, olla ja kasutada teistele kuuluvat, kui ma ei saa anda vastu seda, mille jaoks olen valmis – tunnen hirmu, et olemise eest küsitav tasu saab olema enese oma ära andmine.
Ise hoian teisi endast eemale, sest ma ei ole kindel, kas ma olen oodatud. Tahaksin minna, kuid jalg ei tõuse maast lahti. Keha tõmbub teiste poole, kuid ikkagi keelan ise ennast. Minus on hirm vaikuse ees. Pilkude ees, mis keelavad olemise. Pilkude ees, mis võtavad mind vastu küsimustega – Kas Sina oled õige? Kas Sinul on õigus tulla ja olla? Kardan olla vale, kui ei oska või ei saa olla õige. Kardan, et purunen, kui tuleb välja, et olin oodatud. Selle sõnumi kogemine kasvataks viha enese vastu, mis pöördub teiste pihta. Kui iseenda kivikõvana hoidmine hajuks, siis vajuksin kokku. Ma ei julge proovida, kas keegi püüaks kukuva minu kinni või olid sõnad, mis lausuti, vaid sõnad.
Miks Sa tulid? - Sina ei kuulu siia. Vahel nagu ei kuulugi kuhugi. On koha otsingud. On koha segadus. Kui ei tea seda, kes ja kus ma olen, siis on vajadus kuuluda kuhugi, et olla keegi ja kusagil. Siis on hirm olla hüljatud – kogen ennast hüljatuna, sest ma ei ole oma kohta vastu võtnud. Millist? Ma ju tahan kuuluda ja olla oma. Just selle tahtmise tõttu, olen enese sees ja kõikjal valmis olema ja kuhugi kuuluma ja just seetõttu teeb Maailm haiget ja selle vastupuudutused tõukavad mind lainetavate tunnete sisse uppuma.
Tule, astu seltsi, liitu kuhugi, loo oma enese perekond – anna ise endale koht süsteemis, et olla, anda ja saada osa. Kuid enamus kohti on välised, näilised ja haprad, sest neid saab võtta, jätta ja neist välja arvata. Küsimus on selles kohas ja süsteemis, millele ja mille sisse ma sündisin – Kuid, kas ma tunnen ja näen, ise ennast, selles osana? Kui ei, siis on aeg küsida enese käest – Miks? Otsida ise ennast üles, otsida enese algus üles – Miks mina ei näe ennast sellel kohal seisvat? Mis mind, takistab?
Pidevad koha otsingud - Palun võtke mind – palun omage mind! Üsna sageli jäädakse oma kohast ilma, kui vanem(ad) on vale(d) ja/ või vanema(te)st on saanud vaenlased. Sel juhul astutakse olevast ja piiravast eemale, et anda võimalus õigetel eneseni jõuda. Ohu tõttu astutakse, ühise Meie seest, välja – vaenlasega ühes elamine on eluohtlik. Selleks, et olevat kontrolli all hoida, keeratakse ise ennast ümber – seljatagune ei ole olnud turvaline. Ennast kaitstes ei olda koos ega kõrvu, vaid vastu. Süsteemis liikuva energia vool on häiritud – mina ise olin loonud tõkke enese teele.
Marianne
27.06.2022.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar