Laupäev, 11. juuni 2022

Täites enesega tühjust

 


Vahel on aegu, mil inimese elus näivad asjad toppavat ja vastu käivat. Ootamatud väljaminekud kasvatavad miinust eelarves. Välja võivad ilmuda mööda lastud arved. Kusagil saadakse trahvi või tuleb millelegi lisa maksta. Majapidamise ja enese jaoks vajalikud asjad lähevad üksteise järel rikki, katki või kaovad ära. Sama lugu võib juhtuda enese tervise ja vaimse heaoluga. Inimene maksab ja tasub, kuid tasakaalu ei ole – rohkem läheb välja, kui tuleb sisse. Sissetulekute pool on nutune – plaane ju oleks, kuid need ei teostu. Tööd tehakse, kuid selle eest makstav tasu jääb ikkagi väheseks.

Midagi on kusagil valesti, sest see, mis toimub, ei peaks nii olema – midagi on paigast ära. Miks Mina – kõlab inimese peas lause, kui ta kogeb oma elu ja sellega seonduvat karistusena, ülekohtusena, ebaõiglasena, liiga tegemisena – selgelt on näha ja tunda, et tema jääb ilma ja on kaotaja. Inimene tahab uskuda, et keegi on teda kurja pilguga vaadanud, sõnadega või mõtetes halba soovinud. See oleks põhjus, mis annaks selgituse ja kogetavale tähenduse. Keegi ja kusagil - asetab loo lahenduse enesest väljapoole.

Vahel inimene annab endast või enda oma ära. Ta jagab, midagi, kellegagi. Teeb baaris välja, võtab kellegi teise ülesande enese peale, maksab teise inimese arve ära, laenab raha välja, kuigi teab, et seda tagasi ei saa, võtab enesele vastutuse teise heaolu eest, tõttab midagi või kedagi muutma/ ära päästma jne. Inimene kasutab enese ressursse enese arvelt, kuid tehtu tulemus ei ole tema oma - tema ei saa vastu energiat, mis tasakaalustaks tema enese loo.

Andes endast või enda oma ära kohas, kus seda ei küsitud ning saajal oli tegelikult olnud võimalus võtta ise vastutus enesega seonduva eest, tuleb saadud kasu eest kellelgi ikkagi maksta. Ära andes sellele või sinna, kes või kus ei ole küsinud ega seega võtnud vastutust vastu võetava eest, kaob energeetiline tasakaal ja selle taastamise ülesanne lasub sellel, kes andis. Andja tasub andmise eest. Tema maksab ise enese omaga – kaotuse kogemusega – reaalselt vähenevad, kuluvad, kaovad - raha, tervis, asjad.

Andes endast selle, mida ei ole küsitud, ei ole kedagi, kes võtaks vastutuse jagada, enesest ja oma, edasi või tagasi – tühjus neelas energia – see ei peegeldu ega jagune – sellest ei sünni lisa. Kui elu ei näi pakkuvat enam võimalusi, vaid jäänud on kohustused, tasumist ootavad arved ja tervis kaob käest, siis tuleks peatuda ja vaadata enese ümber ringi – kui palju tühje auke enese teel või kõrval on. Kui palju on seal sellist, mida on tehtud ja ära antud, kuid mille eest tuleb, jätkuvalt vastutades, luua ise enamat - täita loodud tühjust enesega.


Marianne

11.06.2022.a

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar