Võin vaiki püsida,
varju ja kokku tõmbuda,
kuid elu,
see ei peatu -
käib kõrval melu edasi.
Mööduvate autode müha,
minemiste ja tulemiste sammud,
naeru ja jagatud sõnu,
lind kusagil laulab,
tuul lehti sasib -
Maailm siin elab.
Hääled,
hääled,
kõrvu need kanduvad
ja vaikse vaikuse
ära lõhuvad.
Meel võngub kaasa,
lendab siia ja sinna,
pingis pallina,
heliredeli järgi,
teeb hüppeid -
madalamast kõrgemani
ja ka tagurpidi,
naljapärast vahele
segadust luues.
On hetki,
kus mitte üks hääl,
enese rahu ei riku
ja on hetki,
milles otsin juhtmeid,
mida välja kiskuda seinast -
andke vaikus tagasi -
Maailm on täis elu -
ärge elage
seda nii valjusti.
Marianne
16.06.2022.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar