Veel enne kui, kellegagi ühisele teele minnes, kokkuliitvaid sõnu kuulatakse, on aeg välja valida see elu kaaslane. Nüüd tuleb hoolega kaaluda, et hiljem ei kahetseks. Kindlasti ei tohi tormata, muidu võib saada petta. Küllap on enesel olemas soove ja unistusi, milline see õige peaks olema ja milline ta kindlasti olla ei tohi. Sageli kasutatakse näiteid elust enesest – oma isiklikke kogemusi, isiklikust elust. Vahel ei tohi see väljavalitu ema või isa moodi olla ega samade kommetega või pahedega. Seega vaadatakse ette, et ei komistaks, kuid eksimine on inimese näoga.
Kui on ennast teisega kokkuliidetud, siis võib peale roosade prillide ära võtmist selguda, et tegelikult on sellesama reha otsa komistatud. On valitud samasugune mees, kui isa või oli ema. On valitud samasugune naine, kui ema või oli isa. Saatuse huvitav vingerpuss on see, et nn valest lahku minnes ja uut õiget leides, on too peale mesinädalaid veel hullem, kui eelmine – sama ruudus.
Tegelikult on see vale - õige kingitus – see on inimese võimalus lõpetada, et alustada. See ei tähenda suhet, vaid enese lugu – seda jälge, mis on enese sees. Suhe on võti, mis aitab avaneda ja kohtuda ise endaga. Suhtes korduvad ära olnud hetked, korduvad tunded ja see on võimalus astuda kõrvale ning vaadata oma lugu tunnetest väljas olevana. Uues suhtes mängitakse läbi ära olnud lugu, mis kestab senikaua, kuni, selle sisse astudes, sellest läbi kõnnitakse - kohtutakse peidetud või vastuvõtmatu tundega - iseendaga iseendas.
Marianne
30.03.2022.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar