neljapäev, 3. märts 2022

Suhtemustri avasõna - Jälle ...

 


On ühe suhte üsna argine päev, kuid kõik ei ole selles nii nagu tavaliselt, mil vastu häirivatel asjadel lastakse olla. Pealtpoolt paistva rahu nimel on suhtes olemas teemad, millest valitakse vaikida, üle libiseda või eitada. Kuid korraga on üks, mõnusat äraolemist segav, teema tõstetud lauale, sest midagi on kordunud. Juba liiga palju kordi on tuntud eneses ja öeldud iseendale – Jälle .. . Selle asemel, et järgida vana mustrit edasi, ei vaigista üks pool enam iseennast, vaid ta peatab käimas oleva, sest tema on teinud enese sees otsuse – vanal moel enam edasi minna ei saa ning selle jaoks tuleb, midagi ja kuidagi teisiti teha.

Otsuse täitmiseks tuleb aeg maha võtta, sest selle jaoks, et ühes edasi astuda, on vaja omavahel kokku saada. Kuid ühe poole otsus ja samm ei tähenda koheselt teise poole otsust ja tegu – teda tabab olukord ootamatult ja ta reageerib vastu. Üks soovib, edasi liikudes, lõpetada mustri kordamine ning selleks vajab ta muutust. Teine tahab seista paigal ning hoida kinni olevast - iseendast - seega kaitseb ta iseennast muutuste eest. Ei saa versus ei taha – mõlemad kohtavad takistust, sest mõlemad tahavad, kuid ei saa. Mõlemad tahavad teineteisele vastupidist ja seega mõlemad leiavad ennast situatsioonist, kus kohtavad vastupanu ega saa soovitut.

Üks ei tahtnud edasi astuda ja tegi peatuse, et küsida - Kas ja kuidas edasi? Üks võttis ette justkui Meie loo, mida teine koges isiklikuna. Ootamatult tabatu tunneb, et teda rünnati ja seega sai kaaslasest vaenlane. Iseenda kaitsmise jaoks tuleb vaenlase pihta tuld anda. Vahenditena valitakse sõnad ja teod, mis haavad. Haavunud inimesed tunnevad ennast haavatutena. Argipäevas avanes sõda, mida pidades, triivitakse üksteisest aina kaugemale – teise kõrvalt ära sinna, kus vastu puudutust enam ei kogetaks. Enese tundeid, iseennast segavalt, enese sees kogedes ja seega lugu isiklikult võttes, olid lõpuks mõlemad ametis oma eneste lugudega.

Isiklikult kogejate olev vaatenurk – Teise pärast oli, peab ja on!

Tunnetesõjas osaleja võimalik vaatenurk – Mina ise olen see, kes otsustas olla ja valis käituda. Mina ise viisin oma otsuse täide. Mina tegin seda iseenda pärast, sest mina olen see, kes on kimpus oma tunnetega.

Suhtes olijate lahendus - See siin ei ole Maailma lõpp, sest kui eelmises hetkes valisin/ otsustasin, siis saan teha seda uuesti. Mina ei pea suunama oma tähelepanu enese haavunud Tundeminale, vaid saan ja võin valida iseenda ning teise mõistmise ja Meie ühise koostöö.


Marianne

03.03.2022.a

Kommentaare ei ole: