Kogedes oma teel, korduvat, enese olemist häirivat tunnet, peatu ja anna endale uus sõna. Selle asemel, et jätkata vana loo kordamist, loo ise endale uus rada. Selle jaoks, vali kõrvale jätta väljend – „Mina olen ... !” Mina olen – on nimetamine ja korduse kinnitus. Vali öelda välja see, mis tegelikult toimus(b) – Mina koge(si)n ... (midagi) ehmatust, ärevust, teadmatust, hirmu, paanikat, kaotust jne.
Anna enese ajaloole uus tähendus. Kõnni oma ajas tagasi kohtadesse, kus Sa otsustasid olla KES – nimetasid ise ennast, öeldes - Mina olen ..., Kes rolli. Nimetamised, ära olnud ajas, olid tolle aja teadmistega antud tähendused iseenda kogemisele. Nimetamist põhjustanud loo tõlgendused ehk tähendused on väikese lapse omad, sest hirmu tundes, väikesena suure ees või selle sees seistes, ei saanud ega osanud Sa vaadata, Sind puudutanud, loo teisi külgi. Oli enese hirmuna kogemine ja see täitis kogu Sinu Maailma. Korrates nimetamist, jätkad samana olemist, just nagu oleksid ikka veel too väikene laps, seal enese aja loo sees.
Laps peab, sest vanem peab – valiku võimaluse puudus on vabaduse kaotus. Selles loos ei ole võitjat, kuigi tundub, et järgi andes jääb teine pool peale – igal sammul on omad tagajärjed. Koos olles ja kokku puutudes, kohtutakse sageli enesekaitsest tulenevate reaktsioonidega – need ei tulene tegelikult sellest, et see, kellele vastu reageeritakse, oleks paha, vale, vaenlane – vaid teise inimese enese kaitsest – huvitavalt reageeriv inimene ei oska ennast ega toimuvat, sellel hetkel, teisiti lahendada. Tema tunneb eneses ehmatavat puudutust ja põgeneb, ennast sulgedes, või astub vastu selleks, et hoida enese jaoks vale, paha, vaenlane iseendast eemale.
Inimene valib oma käitumise, sammud, olemise ja väljenduse enese pärast. Valik, kas ja kuidas reageerida, sõltub olemas olevatest ressurssidest, mida inimene omab ja/ või saab vajadusel kasutada. Inimese poolt valitud väljenduse viis ja tugevus, on sõltuvuses sellest, kas tal on ja kui palju tal on, enese eluga rahul olemiseks ehk enese tasakaalus hoidmiseks või enese kaitsmiseks vajaminevat ressurssi, olemas või puudu.
Kohates enesekaitset – ühte võimalikku viisi, kuidas reageerida ja võttes tõesena väidet – „Mina olen ..., sest Minu pärast!” samastab inimene teise inimese kogemuse iseendaga ja loob enesele tähelepanupendli. Oma teel kõndides, jätkab ta sellel pendlil, vabastavat reageeringut oodates, ühest äärest teise pendeldamist. Enesekaitseks reageerinud inimene ei saa määrata teist inimest olema ega vabastada olemisest. Küsimus on enese sõnade valikus ja nende tähendustest tulenevas huvitavas reageerimises. Igal inimesel on olemas võimalus ise ennast KES ehk "Mina olen ...!" olemistest vabastada, öeldes - Mina reageeri(si)n, sest mina koge(si)n ... .
Marianne
27.01.2022.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar