Õige tähelepanu II – tähelepanu kogemise näiline vabadus

Mina ise hoidsin iseennast paigal, sest ei usaldanud astuda – mina ise ei lubanud võtta endal vastu Maailma, mida tean, et ei suuda kontrollida. Maailma kontrollimiseks on vaja õiget tähelepanu, sest see tagab vahendid, millega kindlustada endale tulevikus vajaminev. Õige tähelepanu saamise kindlustamine on võimekus ise kontrollida oma tulevikku. Õige e vajalik tähelepanu on lahendus, mille kaudu saan anda endale selle, mida mina vajan – usu, et homme on minul tulevik olemas.

Kaotades vajaliku tähelepanu tahan seda tagasi, sest see oli reaalsena olemas. Hirmutav tundub otsida uut lahendust ja just sellepärast leinan kaotatut ning ütlen iseendale – Mina olen ilma! - see annab võimaluse seista paigal. Mina ise ütlen, et jäin ilma, sest tegelikult tahan mina jääda tähelpanu alt välja – siis ei nähta seda, et ma ebaõnnestusin. See on vaatenurga vahetus – peidan „tõe” endasse versus otsin uut lahendust – öeldes, et ebaõnnestusin, usun - homme kaotan uuesti, sest minust ei piisa – see on pidepunkt põhjas püsimiseks.

Mis mõte on minna ja astuda, kui tulevikku ei ole. Ma ei saa leida lahendusi ega anda endale vajaminevat, kui minul pole õiget tähelepanu. Teiste tähelepanu on vajalik tugi, mis juhatab edasi kohtades, kus mina ise olen ebakindel ja ei oska, sest ei tea veel – ma ei ole neid hetki läbi kogenud ja seega pole kindel, et alati tuleb peale tänast tulevik – tee viib siit edasi.

Mina vajan teiste tähelepanu, sest see annab mulle selle, mida mina vajan – usu turvalisse tulevikku. Seda uskudes saan teha täna seda, mida teen – see annab tulemusena tähelepanu - järelikult olen mina täna õige ja täna tehes saan võimaluse teha seda ka homme – ei pea otsima uut – seega on mul olemas kindel ja turvaline tulevik.

Kogen, et saadaval tähelepanul puudub sisu – see on põgus puudutus, mis riivab möödaminnes – jätab küll jälje, kuid ei täida. Läbi õige tähelepanu saan endale tunde, mille tahan endale tundmiseks anda – mina vajan seda, et mul oleks iseenda sees hea olla, sest see kustutab tunnet, mille tundmisega mina toime ei tule. Vale tähelepanu tähendab, et teine kuulab, mulle tähelepanu osutades, iseennast, et saada läbi minu endale see, mida tema enesele vajab. Ta ei kuula ega näe mind, et anda mulle see, mida mina vajan – sellist tähelepanu, et mina ise saaksin täidetud. Me kasutame teineteist ja oleme vahendid teine teise jaoks. Olen tähelepanunäljas – vajan õiget tähelepanu, läbi mille saan mina ise ennast kogeda. Mina vajan Maailma peegeldust, et näha seda, kuidas mina olin – vajan võimalust korduseks.

Küsimus, millele ei leia vastust – kust saada vajalikul määral õiget tähelepanu, mis annaks mulle selle, mida vajan. Teiste tähelepanu on heitlik ja seega elab minus uskumus, et tuleb esimesel ehk ainsal korral osata suuta olla õige, sest see on tähelepanu enesel hoidmise lahendus ja mina saan võimaluse korduseks. Mina tean, et eksides tuleb leida uus võimalus, kuidas endale tähelepanu püüda ja minu sees on hirm, et ma ei õnnestu. Minu elus on asjad ja küljed, mille püsimine ja korrashoidmine sõltuvad teiste tähelepanu kaudu saadud vahenditest ja seega mul tuleb iseennast müüa, sest ma vajan seda, et minu poolt antav tulemus peab meeldima teistele - teiste sõnad, pilgud, toon on hinnang minule.

Tänapäeva Maailmas on tähelepanu valuuta, mille vastu saab seda, mida endal ei ole, mida ise ei saa või ei oska iseendale anda. Samas on tähelepanu see, mille eest tuleb põgeneda – luua endale oma vabadus, sest tähelepanu võtab vabaduse iseendana olemiselt – õige tähelepanu eest tuleb ennast müüa ja vahetada. Tuleb osata olla selline, kes suudab ja oskab püüda vajalike inimeste tähelepanu – nende inimeste, kes maksavad oma vahenditest teise inimese kogemise eest.

Katki teeb see, kui olla ja teha, kuid ei saa – puudub oskus – kui tehtav ei sobi, siis ei sobi ka inimene. Küsimus on selles, kuidas teha seda, mida teine vajab nii, et too tahab selle eest maksta, kuid mina tahan teha seda, mida mina vajan, aga teine tahab seda, mida tema vajab. Tähelepanu jagamine võtab iseendaga olemise aega ära - kuidas jagada seda, mida minul endalgi ei ole. Minus on puudus, seega tahan endale – minul ei ole midagi vahetada.

Kas mina müün ennast või seda, mida teen – mina ei saa teist mina, kuid ma saan luua erinevaid tulemusi – jäädes tähelepanust ilma usun, et mul tuleb luua uut mina, kuid tegelikult saan võimaluse valida seda, millisena mida loon – luua läbi enda uus tulemus. Mina olen vale seal, kus teen seda, mis on minule vale. Mina loon ennast seal, mis sobib minule – seal on minus vabadus luua läbi iseenda – seal ma ei pea ise ennast kontrollima, et suuta luua tulemust, mida on teistele vaja. Seal teen seda, mis muudab mind paremaks ja ma kõnnin enese teel.

Marianne

19.02.2020.a