Ma
ei tunne ennast pea kunagi piisavana, kui usun, et olulisim on olla
parim Maailma jaoks – siis elan usukumusega, et nii saan vastu
vajaliku. Püüdes olla parim olen kogenud, et vahel jään ilma,
siis usungi, et pole olnud piisav, sest pole suutnud olla parim.
Suutmatus olla parim lõikas tiivad ja raskus hoidis maadligi - mina
ei ulatunud soovituni – uskusin, et minust ei piisanud.
Minu
parim on parim minu enese jaoks, sest see on tulemus läbi mille
kasvan mina edasi – mina olen piisav, sest mina olengi mina. Minu
vajadus ei tähenda seda, et see on minu jaoks vajalik. Kui vajadus
jääb täitmata, siis liigun rahulolematuna edasi – seega on see
minu kasvamise jaoks vajalik – edasi astudes leian uued vaatenurgad
ja lahendused.
Marianne
09.02.2020.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar