Keha karm reaalsus

Miks inimesele on oluline anda endale midagi head? Anda seda, mis ümbritseks ja mida on mõnus süüa, käega katsuda, pilguga vaadata ja eneses tunda. Miks on vähem oluline see, kuidas ise ennast hoida? Kuidas ise ennast tegelikult alles hoida?

Inimene väsib oma elu elades, sest keha aeg saab ühel hetkel ümber – see on, kasutades, ära kulunud. Miks ei oska või ei taha inimene hoida oma keha – seda, mis ümbritseb tema Hinge ja millega saab, siin selle Maailma sees, elus olla?

Inimene annab ennem välise oma tunnetele, kui on hea oma kehale. Inimene usub, et keha kestab - küll see peab pea kõigele vastu. Keha on inimese pakend, kuid ümbriseid saab ju vahetada. Inimene peab olulisemaks asju, mida arvab enesele vaja olevat. Asjad on väärtuslikud, sest nende saamiseks peab midagi vastu andma. Keha on inimesega ühes, see on juba tema oma. Inimesele on oluline see, et ta tunneks ennast lihtsalt hästi, kuid see tunne tuleb kiiremini läbi asjade. 

Inimene kogeb, et tema keha võimes, oma aja sees kõndides, tuleb ette puudusi ja takistusi, kuid ta loodab, et tema keha kohaneb. Inimene ei tunne oma keha pärast ja selle kaotamise ees hirmu, sest see on olemas ja kohaneb, kuid asjadest võib ja saab jääda ilma. Inimene tunneb, et asjadega on tema elu kergem, sest siis on see lihtsam ja võimalusterohkem. Inimene ei saa olematuks muuta aja jälgi oma kehal ja kehas, kuid ta saab muuta oma Maailma läbi selle, mida ta omab – luua kõigest sellest endale uus ja sobiv pakend, kest, raam ja selle, enda loodud Maailma sees saab ta ennast turvas hoida. Sel moel on kehast saanud vahend, et ulatuda asjadeni.

Marianne

30.10.2019.a