Uue vaatenurga kogemise võimalus

Aasta tagasi proovisin esimest korda SUP lauaga sõitmist ja see meeldis mulle väga. See oli võrratult vabastav kogemus – meri, päike, tuul, avarus ja mina selle kõige keskel ning sees. Sealt jäi minu sisse soov olla ise sellise laua omanik, kuid aeg läks edasi ja soov elas lihtsalt oma elu, sest ma ei võtnud midagi täpsemalt ette, et seda lauda enesele lähemale tuua – ma ei unustanud, kuid mul oli nii palju teisi uusi ja huvitavaid hetki, mida läbi elades kogeda.

Sel reedel randa minnes tõstis mees autost ühe suure kummalise kuju ja erinevate lisanditega koti välja - ma arvasin selle sisu ära – mitte mina üksi ei saanud, vaid terve meie pere sai ühe SUP laua omanikeks. Esimesel õhtul oli tuul liiga tugev ja ka järgmisel päeval tundus, et merele minek jääb ära, kuid soov uuesti sõitmist kogeda võitis ja ma läksin esimesena proovima, et kuidas siis on - seal olid rõõm, natuke värisevad jalad, hooti tormav tuul ja avarduv meri ning üsna paras kogus hirmu – kas ma jõuan õigele kaldale tagasi. Laud on kui pähklikoor, mis kandub lainetega ühes edasi. Ankrut ei ole, mida põhja visata, et saaks hetke puhata ja olla, sest kui vaiki jääda, siis viib vool enesega kaasa – kiiresti ja kaugele.

Uuel päeval ja teisel korral läksin vaikusega sihtmärgi poole teele, kuid tagasi tulles ilmus tuul ja asus vastu seisma – kolm korda viis ta lauda ise ümber keerates mind tagasi st mina aerutasin, kuid tuule jõule vastuhakk oli jõuetu. See oli hetk, kus tundsin, et ega midagi polegi teha – ma olen seal, kus olen ja kõik on nii nagu on. Tundsin hirmu mere suuruse ja sügavuse ees, hakkasin väsima. Toetust andis teadmine, et kaldad on kahel pool ja kuhugi ma ikka välja jõuan. Tõusin põlvedele ja hakkasin laulma, oma enese viisi ümisema, mul oli enese toetus ja ma jaksasin uuesti, sest olin enesele sihtmärgi seadnud. Tuul puhus vaiksemalt, lained ei seisnud teel ees ja ma liikusin edasi soovitud suunas – jõudsin kohale.

Taas tuli uus päev ja valitud sai teine rand ning enne sõitma minekut vaatasin You Tube-st SUP lauaga sõitmise kohta ühe video ja sain natuke targemaks – mitte meistriks, sest õppime toimub kogedes ja merel on iga hetk uus ning erinev nii nagu minagi. Läksin kolmandat korda teele ja taas tuli tagasi pöörates tuul ette ning väsisin vastu rühkimast, kuid jõudsin soovitud kaldale. Mõtlesin, et täna ehk enam mitte ... , kuid mehega oma kogemusi jagades andis ta soovituse, et pole mõtet lainetele ega tuulele vastu sõdida – tuleb mõelda ja olusi ära kasutada.

Täna käisin kolm korda lauaga merel ja soov üha uuesti sõitma minna on alles, sest see, mida ma kogen merel olles ei ole see, mida kaldalt vaadates näen – see on tõeliselt ilus, suurejooneline ja maagiline meri ühes taeva ja maaga ning mina olen kõige selle sees. Viisin pisema poja laua peal seda kõike kogema – jagasime ühes oldud aega – see oli mõnus ja soe retk. Ka teised pereliikmed kogesid oma enda kogemusi merel liuglemise, lainete ja tuule ühise aja sees. Mina olen tänulik uue vaatenurga kogemise võimaluse eest ja ma sõidan ning õpin edasi ...

Marianne

30.06.2019.a