Me
ei usu armastuse olemas olemisse, sest me ei näe seda. Me ei saa
armastust, kui nähtust, omada, säilitada lukkude taga, katsuda ega
võtta kätte. Mina ei usu Sinu armastusse, sest Mina näen Sinu,
iseendast lähtuvaid, nö isekaid samme. Mina ei mahu mitte kunagi
Sinu sisse ära, et olla Sinuga Sinu sees ühes. Sinu kõrval olles
jään Mina alati välja. Mina näen ja kogen füüsilist lähedust,
kuulen leebeid sõnu, vaatan Sind ja tajun õrnu puudutusi – need
on nähtavad ja jätavad jälgi – Minu sisse salvestuvad elusad
pildid. See tunne, mida nimetame Armastuseks, kaob veel enne kui teda
märgatagi jõuan, mis küllastumisest saab siin üldse rääkida.
Miks Mina tahan või vajan Sinu armastust. Miks Minule ei piisa Minu
enese omast. Miks Mina vajan, et Sinu sees kasvaksid Minu vastu
tunded ja ühine armastus voolaks meie kahe vahel.
Kuidas
näha armastust Sinu sõnade ja tegude taga, kui vahel käivad need
pihta ja teevad haiget, kui Sind vaadates näen seda, mida Minul ei
ole või Mina ei saa. Mina vajan Sinu armastust, kuid Mina ei taha
Sind Sinuna, sest peale armastuse on Sinu sees ka palju enamat –
Sina oled täis elavat inimest. Mina võtan, kui isekuse väljendust,
Sinu soovi olla iseendaga. Kuidas saab Minu jaoks olla armastus see,
kui Sina oled Maailmas olemas, kuid Sind ei ole Minuga. Kui Minul ei
ole Sind, siis ei ole Minul ka Sinu armastust.
Minu
sees on segadus, sest Mina tajun, et meie oleme Sinuga seotud, kuid
me seisame nähtavalt eraldi. Mina tean, et me kuulume kokku, kuid
meil on vaja jätta vahe teineteise vahele. Kõndides oma rajal ja
võttes vastu oma väljakutsed Sina kasvad – see on Sinu kasvamise
teekond. Minul inimesena ei ole kerge võtta vastu teadmist, et Sinu
armastus Minu vastu algabki Sinu olemas olemisest ja oma teel
kõndimisest ning väljendub selles, et Sina armastad iseennast –
see on minu kasvamise teekond. Kui meie kaks oleme ühel ajal, ühes
ajas, Maailma sees olemas, siis meil on võimalus valida, kas kohtume
ja puudutame või jääb teadmine, et Sina oled seal, kus on Sinu tee
ja Mina olen seal, kus on Minu tee. Kui Sinul ja Sinus on hästi,
siis on ka Minu sees ja Minul parem, sest meie oleme ühe terviku
osad.
Armastus
on elusana hea olemise tunne, millel pole tegelikult nime vaja, sest
see on olemas olemise vorm. Armastus on mõistmine, et Sinu tegude ja
sõnade taga ning sees on peidus Sinu enese hirmud ja selleks, et
Sina saaksid Maailmas püsima jääda on Sinul vaja oma hirmudele
otsa vaadata. Sina ise tead, millal, kuhu, miks ja kuidas on Sinul
õige aeg astuda. Seni, kuni oleme mõlemad Maailma sees olemas,
oleme me teineteise jaoks ja pärast olemas, ka siis, kui me ei kohtu
või teineteist äratundmata mööda kõnnime. Minul on oma osa Sinu
teel ja Sinul oma osa Minu teel – see on Valgus – mida me,
inimestena elades, nimetame armastuseks. Sina ja Mina oleme osa
Valgusest ja mida rohkem me kasvame seda enam on Valgust Maailma sees
valgustades ja toetades, mis iganes viisil on ülesanne seda teha,
inimesi kõndimas oma teedel lähemale iseendale.
Mina,
inimesena elades, tahan Sinu armastust tunda peopesal hoidmisena,
tähelepanemist enese paituseks – see on Sinu Valgus, mis aitab
kasvatada Valgust Minu sees. Ma seostan Valguse Sinuga ja Sinu
lahkudes või eemal seistes tundub Minule, et Sina võtad Valguse
ühes ja Minule jääb pimedus. Sina lähed ja seisad eraldi, et Mina
saaksin õppida, kuidas Mina ise olen Valgus ja jagan Valgust
Maailmale. Mina ei vaata Sinule järgi ega nuta, vaid vaatan, tänades
Sind, enese sisse, sest Sina aitasid Minul näha seda, mis on Minu
sees alati olnud ja alati olemas – see on Valgus, mis Alguse
Allikalt iga Inimese sees kaasa on - see on see, mis on meis, Sinus
ja Minus, üks ja ühine – see, mida omades oleme osad ühest
tervikust – Valgus Valgusest.
Marianne
04.06.2019.a
SEOTUD LOOD
Sina ja Mina lood XII - Vabastav lause - "Minul on kahju"
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar