I
- Kuigi meiega juhtunust on juba mitu aega möödas, siis Sinu peale
mõeldes tunnen endiselt valu, solvumist, viha. Ma ei taha enam nii
tunda, kuid Mina ei suuda oma tunnetest lahti lasta. Miks ometi?
II
– Mina väldin Sinuga kohtumist, sest mul on ebamugav Sulle otsa
vaadata. Ma tajun, et Sa süüdistad juhtunus jätkuvalt Mind, hoiad
olnut Meie vahel üleval ega saa sellest kuidagi mööda vaadatud.
See kõik juhtus juba ära, jätame selle ükskord ometi seljataha.
I
– Mina tahan Sinuga kohtudes minna tagasi sellesse hetke, kus
toimus Meie vaheline põrge. Tahan, et Sa näeksid, mida Sina Minuga
tegid, mida Mina Sinu pärast tunda pidin. Tunne ennast ometi
süüdlasena ja korva Minule see kahju, mis Sa oma sõna või teoga
Minule tegid.
II
– Kuidas Mina saan olnut olematuks muuta, parandada juba tehtut. Mida
Sina tahad, et Mina teeksin, kui Sinu reageering Minu sõnale või
teole haavas Mind – Sina tegid ka Minule haiget. Mina olen Mina ja
Mina kaitsesin ennast Sinu eest ning pidasin iseenda heaolu silmas.
I
– Minu vältimine ei muuda olnut olematuks, sest Me kanname seda ikka
veel enda sees kaasas. Mina tahan, et Sa võtaksid vastutuse oma sõna
või teo eest, sest Sina osalesid Meie loos. See ei ole ainult Minu
lugu.
II
– Minu sõna või tegu andis Sinule teema, millega Sina pidid
tegelema hakkama ja Mina tean, et Sa oled sellest loost võitnud,
kuid Minuga koos olles ei suuda Sa seda tunnistada ning Sinu mälus
püsib visalt Minu kujutis, kui kõige halvemast inimesest Maailmas.
Oma sisimas kardad Sa Mind, sest ei tea, millega ja millal Mina Sind
uuesti mõjutada võin.
I
– Mina tean, et olen Meiega juhtunust saati pika tee ära käinud
ja olen väga palju saavutanud, kuid Ma ei taha seda Sinule öelda,
sest tahan Sind sellest rõõmust välja jätta. Rääkides kiidaksin
Sinu poolt tehtu heaks ja annaksin Sinule andeks, kuid Mina tahan
jätta Sinule sildina negatiivsuse ja iseendale kiituse oma
saavutuste eest, kui tänaksin Sind tõuke eest, siis annaksin Sinule
au selle eest, et tegid Minule haiget, kuid Sina oled vastutav Minu
valu eest.
II
– Mina ei taha Sinu ees vabandada, sest peaksin neid sõnu lausuma
Sinu pärast, Sinu jaoks ja nii kingiksin Sinule võidurõõmu, et
tunnistan end tehtus süüdi. Ma võin ju jonnida, kuid ei saa aru,
kuidas Minu sõnad võiksid parandada suhet, kui Sina pead Mind
jätkuvalt vastutavaks tehtu eest ja tahad, et kannaksin Sinu
koormat.
I
– Mina vajan Sinu sõnu, sest see on Minule signaaliks, et Sa oled
aru saanud oma osast selles loos. Jah, Mina reageerisin, aga Sina
olid kohal, Mina ei olnud üksi selles loos.
II
– Ma tean neid sõnu, kuid ei ole veel valmis neid siiralt välja
ütlema, sest selles loos on ka Minu tunded mängus.
I
– Ma mõistan, et Sinul oli roll Mind mõjutada, kui Me oleksime
vaid põgusalt kohtunud, siis oleksin suutnud juba edasi minna, kuid
me põrkusime sügavalt.
II
– Kui Sina enam ei süüdista Mind ja Mina ei õigusta end, siis
ehk suudan oma tunnetest lahti lasta ning öelda Sulle, et:
„Minul on kahju, et Mina just sellist rolli Sinu elus täitsin. Minul on kahju, et Meie kohtumisest ei jäänud Sinule helgemat mälestust Minust!”
I
– Sinu sõnad annavad Minule teadmise, et hoiad Mind ka siis, kui
Me käivitame teineteist, et Sa ei jäta Mind üksi ega suhtest välja
ning ei tee sellist nägu, nagu midagi polekski juhtunud.
II - Öeldes: „Minul on kahju!” tunnistan oma osa juhtunus, Mina
mõistan, et Sinu käivitamine oli Minu roll, kuid Mina saan aru ja
mul on siiralt kahju, et Sinu tunded kasvasid nii suureks, et Sa said
väga haiget.
I
– Kuuldes neid sõnu hakkab Minul kergem. Ma lasen lahti oma
tunnetest. Ma ei anna Sulle ega endale hinnanguid ega mõista Meid
hukka, sest oleme vaid inimesed, kes kohtusid selleks, et läbi põrke
teineteist aidata, anda jõudu edasi liikumiseks, nüüd saan Mina
Sinule öelda: „Mina tänan Sind!”
II
– Minul on juba parem, sest Sa ei süüdista juhtunus enam Mind,
vaid mõistad, et see oli Minu osa selles loos, kui Mina oleksin
saanud, siis oleksin selle ära jätnud „Palun vabandust, et Minu
osa Sinu elus oli Sinule haiget tegev!”
Millal
Me naerame koos inimeseks olemise huvitavate käänakute üle Meie
elude teedel. Juhuseid ei ole olemas, kuid kõik nad ei pakku Meile
juhtumise hetkel siirast rõõmu ega vabastavat naeru, see sünnib
alles hiljem, kui mõistame olnut.
„Minul
on kahju!” - lause on universaalne, siin ei loe, et igaüks annab
neile sõnadele oma tähenduse ja läbi iseenda ütleb need välja
või võtab vastu. Need sõnad on vabastavaks võtmeks, mis
rahustavad tunded ja lõpetavad negatiivselt häirivad siiani alles
ja varjus hoitud sidemed. Öeldes siiralt ja ausalt: „Minul on
kahju!” vabastame me Ise Ennast.
Marianne
Soomemaal
18.07.2018.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar