Täna
Veel
on lõpetamata lugu,
lahtised
otsad
kütkes
hoiavad,
kammitsevad
jalgu.
Tahaks
juba lennata,
vabadust
nautida,
astuda
ja valida -
olla
valikutes vaba.
Silmapiiril
näen
üht
sinilindu,
sooviksin
ta püüda
ja
omale hoida,
kuid
temani ei ulatu,
see
unistus jääb kaugele -
ma ei saa olla seal,
kus ma olla tahan.
kus ma olla tahan.
Lindu
päikeses näen,
kuid
teiste omana
saab
neile koduks ta.
Olen kurb, sest jään ilma.
Olen kurb, sest jään ilma.
Tuleb
mõte lahti lasta,
vabaks
anda
ja
lubada lennata -
nii
väga tahaksin teada,
mis
saab edasi ..
Ränd
aegade taha
Taas
hirm pääseb voolama
aegade
tagant valla,
toob
pisarad ja hääle kaasa,
ulatub
sügavale alla.
Hoopis
teisiti kui varem,
täna
sagedus on teine,
muutunud
on toon,
kuid
puhas tunne -
see
on HIRM,
mille
vallandas
sõna
„Oota!” -
püsi
paigal
ja
vaata,
mis
kusagilt
veel
üsna kaugelt,
tuleb
ega ole kohal.
Seista
ja oodata -
nii
hirm on minus
ja
minu kehas.
Kui
tulevik oleks möödas,
juba
ära olnud
või
jääks olemata,
tunneksin
end teisiti,
oleksin
vaba ma,
kuid
teadmatus
toob
hirmu endaga,
sest
usun mul tuleb karta,
millestki
jään ilma,
kui
tulevik on täna.
Ma
ei usu, et olen hoitud,
sest
mina olin vähem.
Kuis
armastada,
kui
kaotan.
Kuis
vihata,
kui
armastan.
Taevas
on tähed ja kuu,
mille
all istun üksinda.
Ma
näen ja tean,
et
aeg jõuab varsti kohale -
seni
ootan.
Kuis
uskuda,
mida
loota
tolles
ammuses ajas,
mil
elasin tulevikuta.
Hirm
tuli kaasa,
kandus
läbi aja.
Mina
täna,
siin
ja praegu
olen
ka see,
kes
ma olin ammu.
Täna
on mul keha
ja
mul on hääl.
Puzzletükk
sai paika,
minevik
avanes,
kui siin ja praegu
tundsin
sama,
mis
hirmu kasvatas
17.
sajandi mägises Andaluusias,
seal
kauges Hispaanias.
Eile
ja täna
Ma
näen iga päev,
aga
ma ei ulatu
kinni
püüdma sinilindu.
Siin
jõgi on vahel.
seal
uks oli lukus.
On
ääretu avarus,
külm
üksindus,
seltsiks
valged tähed,
koer
ja aeg,
mis
otsa ei saa,
sest
tulevikku ta ei kustuta.
PS
Ma ei ütle, et minu tee on kerge. Ränd ajas, hüpe minevikku, oli
ootamatu, kui avanemine mind hirmu voolu suunas. Oo ei, kerge ta ei
ole, aga üllatusi ja ootamatusi on sellel kuhjaga ja ajab üle
ääregi.
Marianne
22.01.2019.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar