Tuul
pääses valla
ja
üle maa tormas.
Ta
enam ei püsinud vaiki
ja
taltuda polnud tal plaanis,
enda
jõudu ja väge näitas,
oskusi
kõigile demonstreeris.
Lume
tõstis üles
ja
endaga viis ühes,
põllul
sambaid keerutas,
taeva
all lohesid lennutas,
vaalud
teedele kuhjas.
Puid
pikali lükkas,
ettejäävaid
sasis ja tõukas,
kõike
paigast liigutada püüdis -
tuul
Maailma üle valitses.
Inimlaps
väike ja habras
toa
kaitsvas soojuses
hoidis
end varjus.
Nii
nagu ammusel ajal
ka
nüüd puudus elekter,
kuid,
kus on ahi ja pliit
kui
elupaigaks korter.
Metsa
veeres
memmeke
tares
pannkooke
praadis,
kuuma
teega tassi
pihkude
vahel hoides
aknaklaasil
kasvavaid
jäälilli
vaatas.
Väike
mees
nina
vastu klaasi
igatsevalt
välja kiikas,
tuule
vaikimist ootas -
uus
kelk ukse juures
järele
proovimist ihkas.
Seni
tuul Maailmas valitses
ja
kõik endast eemale peletas.
Ta
küll proovis
hõlmast
haarates
ja
sallist sikutades
leida
kaaslast,
kellega
tantsida ühes,
kuid
üksi jäädes
veel
tugevamalt
katusega
kolistas
ja
korstnas vilistas.
Marianne
02.01.2019.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar