Sa ütled „Mina pean!” kohas,
kus Sulle tundub, et Sul ei ole vabadust valida. Kohas, kus pole
valikut jääd seisma ja kordad tehtavat, sest puudub väljapääs
ning nii Sa teedki, sest pead ju tegema – Sul ei ole vabadust
valida. Sa vajad tunnet, et Sinul pole vabadust sellepärast, et Sa
kardad vabadust – Sinul on hirm, kui Sul puudub kontroll oma elu
üle.
Sulle tundub, et oled vaba siis,
kui hoiad näiliselt oma elu kontrolli all. Sa säilitad oma vabaduse
enda poolt loodud piirides iseenda poolt kehtestatud reeglite järgi.
Selles iseenda poolt loodud ja hoitud vabaduses on kõik kogetav
Sinule sobiv ja meeldiv ning juba ette teada. Piiridest välja jääv
on ettearvamatu ja tundmatu ning sellepärast Sa selle ees hirmu
tunnedki, sest Sa ei tea kunagi täpselt ette, mis seal juhtub ja
kuidas Sina sellele reageerid.
Mida suurem on hirm vabaduse ees
seda suurem on „Mina pean!” tegevuste hulk, sest nii hoiad Sa
ennast paigal ja kontrolli all – Sa pead, sest siis saad
kontrollitud tulemuse. Sa vajad viha pingutuseks, et teha kiiresti
ära see, mida pead tegema, et siis teha ja olla nii nagu Sina seda
tahad. Kuid Sinu
olemus ei väljendu kontrollitud vabaduses ja Sa tunned, et oled ära
kadunud, sest Sa ei kuule ega näe ennast.
Olles eneses
kadunud jäävad Sinu hing ja keha haigeks. Kui keha ja hing on
haiged, siis puudub Sul võimalus teisiti valida, sest Sa pead ennast
ravima – diagnoosist ja rohtudes saavad Sinu vabaduse uued piirid
ja reeglid, mille sisu allub kontrollile – võtad rohtu, siis
tunned end hästi. Kuid taas vajad Sa viha, et tulla toime
ebaõiglusega kohas, kus Sinul
puudub, aga teistel on
vabadus alles.
Sinul on valik, kuid Sa kardad
valida, sest tunned hirmu kontrollimatu vabaduse ees – Sa vajad
hirmu, et julgeda iseendana elada. Kontroll on koht, kus Sinu tahe
peab jääma peale, Sina määrad ja otsustad, mis, kuidas ja millal
juhtub. Ehk oli Sinu elus kord koht, kus Sinu püsima jäämine sõltus
kellestki teisest ja siis Sa otsustasid, et enese kaitsmiseks tuleb
Sul suuta oma Maailma kontrollida või väljendus Sinu tõeline olemus kord nii ehedal ja elusal moel, et Sa ehmatasid ennast ära ja Sa otsustasid,et Sul tuleb ennast kontrollida. Nüüd on Sinus püüd ja sisemine
sund luua kõikjal, kus Sa pikemalt viibid endale koht, mida Sina
suudad ennast kontrollides kontrollida – Sa lubad endal olla vaba iseenda loodud
piirides.
Sa pead saama aega, et ennast
ettevalmistada reageerimiseks ja tundmiseks. Sa ei talu, et keegi
teine omab kontrolli Sinu aja ja
tegemiste üle – selle üle, mida Sa tohid või ei tohi ning
tehes seda
läbi käskude ja keeldude – need on kellegi teise reeglid ja
raamid, mida ei saa, kuid tahad muutes lõhkuda. Sa ei anna kontrolli
käest, sest ei usalda kedagi oma heaolu hoidma. Sa hoiad inimesi
endast ja ennast inimestest eemale, sest ei taha leida ennast
hetkest, kus teise tehtud samm seab Sind olukorda, mida ei oska või
ei suuda muuta.
Alusta sellest, et märkad kohti
ja hetki, mil Sinu tegevus lähtub käsust „Mina pean!” Küsi
endalt, miks Sa pead tegema seda, mida tõttad tegema – peatu ja
mõtle. Mis on selle käsu taga tegelikult? Milline hirm seal ennast
peidab? Kas Sa tõesti pead või Sa võid, sest Sa tahad seda teha
või tegelikult ei tahagi – vali, sest see on koht, kus teha valik,
mis lähtub sellest hetkest ja Sinust endast selles hetkes.
Marianne
16.01.2019.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar