Üks mõte ...

... see, mis tundub oluline vilksab korraks, Sa tahad teda küll kinni püüda, et eneses alles hoida, kuid ta püsib hetke ja kaob siis. Kuid see, mis Sind häirib ja mille tahaksid unustada hüppab ikka ja jälle tagasi justkui reklaam, mis teiste mõtete sisse ja vahele on peidetud ning kui ta käivitub siis jääd tema kütkesse kinni ja kõnnid taltsalt kaasas, Sa oled tema lummuses ega ärka nõidusest üles ning endalegi märkamatult oled uuesti seal, kuhu kindlasti ei tahtnud tagasi minna – ühes juba olnud loos, kogetud hetkes. Näpid ja kisud paranevat koorikut, sest Sinu sees sügeleb ja kirvendab üks ammune sündmus, kogetud hetk, mida Sa ei lase lahti, sest see lugu ei ole Sinu jaoks veel lõppenud. Nii pöördub Sinu mõte ikka ja jälle tagasi, proovides erinevatest nurkadest lähenedes jõuda selle teadmiseni, mis selles loos peidus on. Sinu sees ei ole rahu, sest mõtted tirivad selle loo üha uuesti päevavalgele, et Sina selle loo üles võtaksid ja enese sisse selguse looksid.

Üks ammune lugu ei ole veel läbi, sest ta jäi Sinu jaoks pooleli ning Sa tahad, et ta läheks edasi kuni jõuaks Sind rahuldava lahenduseni. Seni tegeled Sa oma mõtetes selle materjaliga, mis Sinul kogetud ja kogutud on. Keerad ja pöörad sõnu ning pilte ühte- ja teistpidi ning proovid leida vastust, miks ja millepärast läks nii nagu läks ning kiusad ennast mõtetega, mis oleks saanud siis, kui ... Sa ei ole rahul loo sisuga, sõnade ega tegudega. Sa tõestad, kaitsed, ründad, õigustad, süüdistad – Sa elad ikka veel selle loo sees, mängides ise iseenda ja teis(t)e rolle – Sina oled elav lugu.

Sinu mõttemaailm otsib endale tegevust ja ta haakub selle külge, kus on elu, kus on energia. See ammune lugu neelab Sinu energiat, sest ta on programm, mis käib Sinu elu sees ja taustal. Sa otsid võimalust, kuidas see sulgeda ja proovid oma mõtteid suunata ning kontrollida, et need ei avaks seda üha uuesti. Ometi astud Sa taas tema sisse, kui filmi ühest mälestusest, mida vaatad kordusena, kuid mängid oma mõtetes läbi ning tehes seda reaalses hetkes, justkui toimuks kõik siin ja praegu ning Sa teed seda üha ja üha uuesti.

Selles juba olnud loos käivitus Sinus ühel hetkel soov muuta seda hetke, et taastada enese sees rahu, kuid siis ei saavutanud Sa seda tunnet ja nüüd kannad eneses mälestust hetkest, mil soovisid muutust ja just seda proovid Sa jätkuvalt alateadlikult teostada ning seetõttu kanduvadki Sinu mõtted erinevate nurkade alt lähenedes üha uuesti tagasi, et ülesanne lõpuni viia. Sa kannad endas mälestust, mida Sa ei soovi salvestunud kujul omada – Sina tahad oma mälestuse ära muuta, kuid Sulle tundub, et Sa ei saa seda teha, sest sel hetkel, loo juhtumise ajal, ei saabunud Sinu jaoks ju muutust ja Sa ei tea, mida Sina saaksid nüüd teha.

Sa ei saa muuta olnut, kuid Sa saad muuta seda, millise tundega mälestuse Sa sellest hetkest endaga kaasa võtad. Sündmuses oli sisu ju rohkem kui see üks tunne ja kui Sa käid nüüd selle loo tervenisti, algusest lõpuni läbi, lastes lahti sellest kohast, mida soovid muuta ja vaatad tervikut, siis saad Sa vahetada oma salvestuse sisu. Sina ise saad otsustada, mille Sa võtad olnust kaasa, sest Sina ise valid, mida Sa eneses hoiad ning kui Sa seda teadlikult teed, siis saadab Sind edu, sest nüüd omad Sa mälestuses pilti tundega, mille Sina täna otsustasid valida – hetke, mida Sa tol hetkel muuta ei tahtnud. Sina ise määrad enda poolt salvestatud filmi žanri ja stiili ning Sina ise oled ainuke selle vaataja - näita siis enesele seda filmi, mida Sa vaadata ja tunda tahad.

Millist filmi Sina vaatad, aga mida Sa soovid vaadata? Kas valid muuta või jätta?

Marianne

08.12.2018.a