Elu väravatest sisse astudes

See siin on minu 500-s lendu läinud lugu blogis. Aitäh Maailmale ja kõigile Teile, kes te olete kohtudes mulle sõnu kinkinud, millest teed ja rajad üle mägede ning läbi orgude on küsimusi esitades edasi kulgenud ja nii ongi kogetud kogemustest lood sündinud! Ma tänan teid kinkide, toetuse, õpetuse, juhatuse ja lihtsalt Maailmas olemas olemise eest! 

Marianne

Elu väravatest sisse astudes algab suur seiklus ja mäng, mille veedad kui lõbustuspargis erinevatel atraktsioonidel sõites. Sinu ülesanne on nautida hetke, viibida kohal, võtta vastu kõik see, mis tuleb ja lihtsalt olla sellega, mis on. Säravad tuled ja võrgutav muusika kutsuvad proovima ja nii astud Sa üha uutele ja järgmistele radadele. Siin on nii palju tundeid, mida saad kogeda ja see on ühteaegu närvekõditavalt põnev ja üdini hirmus, siin oled Sa kõhust kõveras pisarateni naermas ja katkisena lohutamatult nutmas, sest kord asud Sa kõverpeeglitega ruumis, siis sõidad ameerika raudteel, järgnevad jäätis ja jalutuskäik pargis, siis kõlgud benjihüppe järel köie otsas, külastad õudustemaja või sõidad gondliga vaaterattal tähti puudutama. Siin on kõik võimalik ja seda on rohkelt ning kuhjaga. Seni kuni sõidad oled turvaliselt kinnitatud ja hoitud, sõidu ajal väljuda ei ole soovitatav, sest kiirused ja kõrgused võivad inimlapse elule pöördeliseks saada.

Sina saad valida, kuhu ja millal lähed, kuid Sa ei pane vahel valiku hetki tähele ja nii tundub Sulle, et tegu on ootamatuste ja juhuslikkusega – jõuga, mis viib Sind edasi Sinu tahtest hoolimata. Oo jaa, siin jätkub üllatusi, sest Sina ei tea, mis ootab kutsuvate tulede ja muusika taga, sest see selgub alles siis, kui rihmad on kinnitatud ja uus sõit alanud. Siin leidub kordusi, kuid need on variatsioonidega, et jõuaksid pööranguid märgata ja leiaksid üles peidetud teed ning rajad. 

Vahel on Sul halb, sest süda läigib värvide pillerkaarist ja kiirusest, tahad eemale ja ära, siis oled kurb, sest muusika muudab Sind tundeliseks, kuid homme naerad end herneks, sest kõik see, mis Sulle vastu peegeldub on lõpmata naljakas. Vahel oled vihane, sest sõitu ei jäeta pooleli ja atraktsioonid Sinu tahtele ei allu. Siin võidad auhindu, väikseid ja suuri, tunned end kingitustega ülekülvatuna ja õnnistatuna, kuid siis kõik kaob, läheb tuules lendu ja Sina oled tühjade pihkudega jäetud või jäänud.

Vahel kaovad tunded, muusika vaikib ja värvid tuhmuvad, sest olles teest ja tunnetest väsinud vajutad pausi, mis kestab kuni otsustad edasi astuda. Kõik tundub siin õige ja samas ka vale, see oleneb, kust nurgast kuhu vaadata, kuid kõik on katsutavalt reaalne, aga samas miraažina peibutades tühjust haarates kaduv. Nurkades hiilib hämarus, varjud kasvavad pimedusest valgusesse, väikeste otsa komistad, aga suurte vastu kõndides võid end valusalt ära lüüa. Varjud on suits, mis hajub valguse käes.

Et Sinul ikka huvitav oleks, siis on Sul kohtumised ja kaaslased, kellega koos mängida, tõsiselt ja tõeliselt vastu või koos seistes – siin sünnivad värvid ja helid, mis loovad muusika ja pildid teile taustaks, millele mängides lisate sisu. Tõused püsti, et järgmisele karusellile astuda, kuid näritud näts, mis toolile või põrandale on kleepunud hoiab Sind kinni – see on tunne, mis on Sind enda kütkesse püüdnud – igavikulise hetke kestev mõttepaus. See on koht, kus ttaas saad valida, kas jääda või minna, otsusta ära, kas jätkad vanas või uues sõitu. Elu kartes lööd patsu ja ütled: „Tsurr, mina prii! Täna ei mängi, sõida ega tunne, olen elu kõrvaltvaataja.” Loodad iseennast säästes või päästes teiste sõite eemalt ohtutust kaugusest vaadates end elust kõrvale ja välja jätta. Sina ei ole pealtvaataja, Sina oled selles mängus osaline – Sa julged, astud, lähed ja proovid, et taas kogeda.

Kõik tuleb ja jõuab Sinuni täpselt õigel ajal, kuigi Sa ise seda kogemise hetkel alati ei taju, sest sipled või surfad tunnetes, mis aitavad sulgeda vanu ja avada uusi uksi. See kõik leiab aset, sest Sina oled olemas ja Sinus on soov kogeda, võtta vastu väljakutsed, maitsta ja proovida – Sinus on tahe elusalt elades sõita ja mängida.

Marianne

12.12.2018.a