XXXI avaldatud lugu Alkeemias http://alkeemia.delfi.ee/suhted/armastus/mees-kingib-uhes-oma-armastusega-naisele-maailma?id=83797129
Mees,
kui Universum, kes on ennast mehena vastuvõtnud ja seisab omal
kohal, mõistab oma vastutust Naise ja Laste ees, teab oma ülesannet
hoida ja kaitsta Maailma, mille ta on kinkinud Naisele, et Naine
saaks selle täita oma Armastuse valguse ja soojusega. Mees seab ja
hoiab kindlana piirid ja nii on Maailm turvaline keskkond. Naine
vajab turvatunnet, et kasvatada Armastust, mis suureneb jagades. Mees
vajab Maailma, et sinna sisse peita pisikene pesa, kus on varjul tema
Armastus. Lapsed sünnivad, kasvavad Ema Armastuse soojuse ja
valgusega täidetud pesas, mis asub isa poolt kaitstud Maailmas.
Kui
Mees ei sea kaitsvaid piire ega hoia turvalist keskkonda, siis
toimetab Naine nendes piirides, mida ta suudab ja oskab iseendale
ning oma lastele luua ja hoida. Tal on keeruline olla Naine oma
Mehele, sest ta peab ühteaegu olema nii Mees, kes turvab, kui Naine,
kes jagab. Naine ei saa olla vaba oma loovuses, sest tal tuleb
koondada oma jõud hoidmaks piire sisu ümber. Naine ei saa avarduda
ja jagada, sest keskendub välisele tegevusele, tal ei ole aega
vaadata endasse ja tema sees ei kasva südamerõõmust Armastust, mida jagada.
Kui
Mees ei ole kinkinud Naisele oma Armastust, siis ei saa Naine
kasvatada seda, mida talle antud ei ole, sest Mees hoiab Armastuse enda
sees varjul. Mees ei usalda Maailma, ta hoiab turvalised piirid enese
ümber, sest see on koht, mida ta peab kaitsma, et hoida enesele see,
mida ta peab enda jaoks kõige olulisemaks. Mees vajab Naist, et too
leevendaks tema pinget, sest Mees on surunud Maailma enese sisse ja
selle seal kinnihoidmine nõuab suurt pingutust ja ressurssi. Mehe
Maailm, mis on suurem kui Elu, peab ära mahtuma ühe inimese sisse.
Naine peab hoidma oma loodud piire paigas ja turvalisena, et kaitsta
oma lapsi ja varjuhoidvat Meest. Lahendused tulevad läbi Naise, sest
ta asub Mehe kohal, kes ise on kui Laps oma Maailma peitununa ja
vajab ning ootab kaitset ega suuda hoida turvalisena Maailma endast
väljaspool.
Mehe
sees on üks pisikene poiss, kes on tundnud valu ja hirmu ning nüüd
vajab turvalist Maailma, mis on suure Mehe sees peidus. Poiss istub,
silmad suletud, käed ennast embamas. Poiss ei tea, et ta on
vahepeal suureks kasvanud, Naise võtnud ja Lapsed saanud. Poiss ei
tea, et tema ise on Universum, sest ta ei vaata ega näe seda, kes ta
on kui ta valib olla. Poiss tunneb ja mäletab seda, kes ta olema
pidi, aga olla ei saanud – ta soovis olla kaitstud ja armastatud
Laps. Kuid Laps ei saa olla Naisele Mees ega Lastele Isa, ta on inimene,
kes täidab oma kohustusi, tehes neid teiste jaoks ja pärast. Ta on
inimene, kelle Armastus on tema enese sees, sest ta ei ole usaldanud seda
Naisele, et too saaks Mehe jaoks luua Armastuse soojuse ja valgusega
täidetud pesa, kuhu Mees saab sisse astuda. Poiss vajab lohutust ja
hoidmist, sest ta tahab, et Armastus oleks tema sees – ta ei tea
veel, et tema saab olla Armastuse sees.
Mees
vaatab enese sisse ja ta ei näe Maailma enda ümber – ta ei näe
seda, mis tal olemas on. Ta tajub vaid mõistmatuid, häirivalt
segavaid hääli ja tunnetab kokkupõrkeid teistega, kes segavad
keskendumist kõige olulisemale tegevusele tema elus – hoida
Armastus enese sees teiste eest varjul ja kaitstuna. Mees kaitseb oma
Maailma ja selle keset enese sees, kõik väline, ka Naine ja Lapsed
on talle aeg-ajalt ohuks, sest vahel nad tahavad tulla ligi, astuda
sisse ja saada temast osa, kuid sinna kokkusurutud keskmesse ei ole
võimalik mitte kellelgi astuda, isegi Mees ei mahu sinna. Mees teab,
et tema sees on Armastus, aga ta ei tunne, et ta sellest osa saaks ja
just sellepärast ta surubki ennast kokku ja sisse, et hoida varjul
see viimane piisk, mida ta peab oma sidemeks tõelise Armastusega.
Mees ei saa välja anda seda, mida ta enesele hoiab, sest ta usub, et
jagades peab ta viimase piisa ära andma ja siis jääb ta oma
Armastusest lõplikult ilma. Mees ei pea enda ülesandeks hoida Naise
ja Laste Maailm turvalisena, sest see, mida tema peab kaitsma, asub
tema sees, mitte temast väljaspool.
Kui
Mees usaldab oma silmad avada, tajub ja näeb ta, kuidas piirid tema
ümbert nihkuvad, Maailm, milles ta elab avardub, värvid ja valgus
mänglevad - ta teab, et see kõik, mida ta näeb ja puudutab on
tema, sest tema valitseb selle Maailma üle. Mehel tuleb uskuda, et
kui ta võtab Armastuse ja tõstab selle enese seest välja,
usaldades selle Naise kätte, siis ta saab oma pesa, kus ta on
Armastuse leebes lohutuses ja ta saab Universumi, kus valitseda ja
Maailma, mida hoida. Mees ise seab Maailmale piirid, kuid need asuvad
temast väljas ja nii mahuvad sinna sisse Naine ja Lapsed, terve
nende ühine Maailm, mis on Armastuse helget soojust ja valgust täis.
Mehe vastutus on olla Mees oma Naisele, Isa oma Lastele – olla
Universum oma loodud Maailma ümber. Naise sees on Armastuse pesa ja
kui Naine on turvaliselt hoitud, siis täidab ta Mehe kingitud
Maailma, Mehe Armastust tundes ja seda üha kasvatades, valguse ja
soojusega, hoides enda sees turvalise Armastuse pesa, kuhu Mees mahub
sisse, et vajadusel leida lohutust väikesele poisile enese sees.
Mees teab, et ta on tugev ja võitmatu, sest tema Armastus on
turvaliselt hoituna Naise sees ning nüüd on ta valmis vastu astuma
kõigele, mis tema teele tuleb, et hoida ja kaitsta seda Maailma,
milles ta ise, tema Naine ja Lapsed elavad.
Kui
Mees loob turvalise Maailma, kus tema Naisel ja Lastel on hea olla,
kus nad on rõõmsad ja õnnelikud, siis on tegelikult Mehel hea
olla, sest ta tajub enese tugevust ja suurust, sest tema teod ja käed
hoiavad, ta teab, et on selleks suuteline, sest tema on Mees, kui
Universum, kes on Mees oma Naisele ja Isa oma Lastele. Mees on kõik
ja tema tugevus on tema Armastuses, mis on tema ümber ja tema on
selle sees – Armastava Naise Armastavas südames. Mees loob ja
hoiab piirid, Naine täidab Maailma, sest on turvaliselt hoitud ja ta
hing avardub luues Mehele Armastusega täidetud pesa, Armastuse sees.
Marianne
Soomemaal
31.08.2018.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar