esmaspäev, 16. juuli 2018

Vabadus lainetel liueldes





Eile mere ääres rannaliival pikutades nägin korraga, kuidas inimesed sõitsid surfilaudadel aerutades kord kaldale lähemale, siis jälle kaugemale – selline liikumisviis tundus nii lihtne ja kergesti teostatav, ma ei näinud pingutust oli vaid liikumine. Loomulikult ma tahtsin minna ja kogeda, sest nägin, mis mind ees ootas - ahvatlev võimalus vabalt lainetel liuelda.

Ma ei ole juba pikka aega midagi nii väga kogeda tahtnud ja nähes uut ning nii ahvatlevat võimalust olin valmis tegutsema. Lauad olid väljalaenutatud ja järjekord ulatus tundide taha nii, et lasin soovil minna – küll teine kord proovin, aga mängisin mõttega osta selline laud ka endale – kui mehed kalal, siis mina merel, kalipso selga ja tehtav.

Päike paistis kuumalt, vesi oli soe ja aeg veeres, märkamatult oli pikana tundunud tunnid otsa saanud ja lauad lebasid ootavalt liival. Ma sain laua ja oma õnnemullis olles läksin merele. Kas ma enne teadsin seda, mis ma tunni ajaga merel õppisin – oh ei. See ei olnudki nii lihtne – tuul, lained ja mina koos, igal oma eesmärk ja rada. Pool tundi oli kadunud enne, kui jõudsin kahesaja meetri kauguselegi. Vahepeal lennutas tuul mind kõrkjatesse ja arvasin, et sinna ma kaongi, kuid välja pääsesin. Aer, kui minu ainus abivahend edasi liikumiseks käes, õppisin kuidas end viia sinna, kuhu soovisin, aga ikka jäi eesmärgist meetreid puudu ja tuul korrigeeris minu rada ikka ja jälle. Kord piisas kergest tõmbest, siis oli vaja tugevamalt ja jõulisemalt läheneda, et edasi liikuda, muidu viis tuul mind omatahtsi ja see lend oli ikka väga kiire ning nullis mitu korda juba saavutatu. Vahepeal tundus, et jäängi põlvedel sõitma, kuid siis tõusin püsti ja jäingi. Hirmus oli ka kui mõtlesin sügavusele enda all, tuule ja lainete jõule, kuid siis keskendusin liikumisele ja soovile edasi jõuda ja jälle ma nautisin oma hetke.

Mulle meeldis see sõit merel, lained, tuul ja vabadus. Ma olin omaette, sõitsin omal moel ja nautisin olemist. Väga lahe kogemus, see tegi mind tõeliselt õnnelikuks ja ma tahan veel kord (ja veel, ja veel) uuesti lainetele minna.


Marianne

Soomemaal
16.07.2018.a

Kommentaare ei ole: