Talletatud
mälestus,
magus-valus
elamus,
minu
enese kogemus,
ennast
avades elustub.
Saan
käega katsuda,
sõnadena
lugeda,
uuesti
läbi elada,
tunnetes
tunnelda.
Eemalt
vaadatuna
lahti
võtta
ja
läbi uurida,
iseennast
mõistvana,
hellalt
toetavana,
aegu
vanemana.
Mälestuses
olen kurb,
tunnen
valu,
peidan
häbi,
on
mõõtmatult kahju.
Miks
nii tegin, olin, ütlesin?
Pole
vaja
peita
ega varjata,
veel
vähem häbeneda,
sest
see kõik
on
juba tehtud,
on
ära olnud,
mööda
läinud.
Ausalt,
pole vaja
pintsliga
värve lisada,
kihte
katteks maalida.
Puhastan
ära!
Panen
värvid särama!
See
on minu auraha.
Julgesin
teha,
julgen
tunnistada,
välja
öelda,
paberile
panna,
vabaks
anda,
lendu
lasta -
vaatenurga
vahetus,
on
mälestusest saanud kogemus
kogemuslugudevestja
raamatus.
Marianne
14.07.2018.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar