Inimese fassaad
on
vaatamiseks,
see
on väljapandud esikülg,
kuid
varjudesse mähitult
on
peidetud tagakülg.
Klõps
ja paraadfoto tehtud,
millel
nägu naerule veetud,
kõht
sisse tõmmatud,
seatud
ja sätitud,
vaatamiseks
välja pandud.
Kui
istud ja vaatad,
siis
muutusi näed,
kuidas
läikpildid pragunevad,
fassaadid
murenevad,
lihast
ja luust inimesed,
kui
kappidest välja
ringipiiludes
astuvad -
kes
vaatab,
kes
silmas peab,
kes
inimese tagakülge näeb.
Võib
küll keerata külge,
või
teisale pöörata palge,
olla
nii või naa,
teha
või jätta tegemata,
kuid
on ikkagi
kusagil
keegi,
kes ukse avab
ja
sisse astub,
kui
alasti on tagakülg.
Tehakse
foto tõestuseks,
pealkiri
lehte pannakse,
teisi
fassaade hoiatatakse -
see
on inimene,
kes
julges olla,
iseendana
tulla välja,
näidata
Maailmale
oma
peidetud tagakülge.
Mis
ta küll ometi mõtles?
Mis
tal ometi arus oli?
Kommentaarid
mädamunadena,
miinused
tomatitena
netiavarustes
lendavad.
Peida
ja varja,
iseennast
meile ära näita.
Rahvas
tahab läikivat pilti,
ilusa
inimese fassaadi -
elusat
inimest palun mitte
meile
näidata.
Rahvas
ei taha tunda
sisemist
ängi -
see
pole päike,
kelle
pilte
saab
imetleda,
oma
seintele jagada,
et
ise ennastki
paremana
näidata,
kui
saab kuulsusi laikida.
Ilu
teeb rahvast ilusamaks,
kuid
tagakülg meenutab
argihommikute
sakris päid,
hallust
ja väsimust eludes.
Nii
rahvas ei saa
oma
tagakülgi unustada,
paremast
elust unistada.
Nii
nõuab rahvas -
Palun
rohkem veel uhkemaid
läikivaid
fassaadportreid!!!
Marianne
Soomemaal
25.07.2018.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar