Lohutuse leebuses

Kui soolased pisarad

silmist voolavad,

valu muserdab,

kaotus pimestab,

hääletu rebestav äng

on kui sügavaim säng.

Kas on Sul siis olemas

õlg toetuseks,

süli embuseks,

pai puudutuseks,

sõna mõistmiseks,

kuldne vaikus hingele raviks?

Kus leebes lohutuses

soe valgus paistab peale

ja võrgud hargnevad.

Kus haigele kohale puhudes,

torke sügavust nähes,

Sind tõeliselt mõistes

valuhell olek laheneb,

kokkusurutusest vabaned,

hingekriimud armistuvad,

umbes teed avanevad.

Seal valu lahustub,

lõpmatus väheneb,

Sina saad taas piirid,

helgemad värvid,

soojemad tunded.

Taas jalule tõustes

julguse iseendana

Maailmas olemas olla.

Marianne

04.07.2018.a