Kas
asjad minu ümber on seal sellepärast, et vajan neid olevikus või
kunagi vajasin – olid olulised möödunus või arvan neid kunagi
vajavat – ootel tuleviku jaoks. Mida tunnen, kui libistan pilgu üle
mineviku asjade, millised mälestused meenuvad. Kas ma tõesti tahan
neid alles ja enda juures kinni hoida. Kui palju neist ütleb mulle,
et pidin selle ja selle ära tegema, et sellest saaks see või too,
et asi muutuks mulle vajalikuks. Ometi ei jõudnud ma mingil põhjusel
kunagi tulemuseni. Unistuste, soovide, tahtmiste, mälestuste tolmus
seisab asjade (aja) lugu.
Miks
hoian asjadest kinni, kui palju vaba ruumi ja liikuvat energiat saan
juurde, kui lasen neil minna. Vabanemine ja aus olemine iseenda ja
asjade vastu – kui mina päriselt neid olevikus ei vaja, siis ehk
on kusagil keegi, kellele oleksid need olulised just siin ja praegu.
Olen neid alles hoidnud, igaks juhuks, et kui midagi muutub, siis
.... Miks ma ei usu, et vajaduse korral leian selle, mida vajan,
mitte ei täida ikka ning jälle uut vana ja minevikuga. Muidugi on
asju, mis liiguvad esivanematelt läbi minu tulevikku, kuid palju
rohkem on aastate ajalugu, mida ma tegelikult homme ei vaja, sest
olen muutunud ja ei taha neid ka täna.
Millistest
asjadest saan tuge, mille keskel tunnen end hästi, millega lepin –
tehes näo, et neid ei ole olemas, kuid tegelikult tajun, et enam ei
taha, asjad piiravad nii, et olen pinges ja ei suuda end korrastada,
sest võngume erinevalt.
Millises
väärtuses asju hindan, kas emotsionaalses, tarbe või rahalises
tähenduses. Kas ma tõesti olen õnnelik siis, kui hoian ja kogun
tolmuseid mälestusi ning etteheiteid või elan avaruses ja kerguses
– milline on minu palveränduri seljakott, kui pikalt lohiseb järel
saba, kui keeruline on logistika, et liigutada end ühest kohast
teise.
Valguse
kiired, vaikuse kuldsed helmed, vabaduse kutsuv tee. Asjade ahelad –
minu (elu) lugu neis ja läbi nende, kas loon nendega olevikku või
säilitan mineviku lootuses elada tulevikus – see on minu enda
valik. Minu seest kaob kahetsus, kui tunnen värske õhu sõõmu ja
asjade jagamisest saadud rõõmu, ma olen nad uuele elule andnud,
koorem kaob õlgadelt, ma hingan ja valin tee võimalustega, mille
kinkisid asjad, mille andsin vabaks...
Marianne
31.03.2018.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar