pühapäev, 11. märts 2018

Füüsiline puudutus annab meie kehale signaali teise inimese tunnetest





Kui suhtes puudub füüsiline lähedus, siis süveneb kehas puudus, sest üks omavaheline kommunikatsioonivahend, mis annab selles suhtes teineteisele kohalolemise, hoidmise, jagamise ja kindlustunde, on puudu, siis kinnitub kogu tähelepanu teisele omavahelisele suhtluskanalile – kõnele - püüdes sealt leida toimiva suhte kinnitust keha jaoks. Rahulolematus süveneb, sest kõne jääb tihti pinnapealseks ja keha ei saa sealt oma tunnetust kätte, sest läbi keha puudutuse saame kinnitust sõnadele ja vastupidi. Sõnade paitus ja füüsiline kontakt annavad kokku terviku, mida hing tunnetab, et seejärel tajutavat usaldades armastusele avaneda.

Inimene ise ei suuda suhtes teist inimest asendada, sest suhte toimimiseks on vaja kahte inimest ja mõlema osapoole nii vaimse, füüsilise kui hingelise sideme ja suhtluse toimimist. Iga meel saab kinnituse omal moel ning oluline on, et kas see, mida kuuleme, näeme ja tunnetame on omavahel kooskõlas või on kusagil ebakõla, sest inimene ei suuda kõigis kolmes oma tegelikke tundeid peita ja vähemalt üks neist annab edasi meid rahutuks tegeva signaali, siis näeme valet pilti, kus tükid ei sobi omavahel kokku ja ootame üha uuesti kontrollides, kas eksisime või nägime õieti ja otsime, kus on viga. Me sulgeme ennast ja ei jaga füüsilist lähedust, kui sõnad ja see, mida me näeme ei lange kokku.

Suhtluskanal, mis toimib, peaks justkui andma kinnituse ka teise eest, kuid tal on keeruline tervikut luua ja anda asendust meie rahulolu jaoks. Puudust tundes, kas otsime asendust/ kinnitust või sulgeme ennast, kuid meil on justkui radar püsti, mis registreerib ümbrust, kui kuuleme meid kõnetavat märksõna, siis keerame ennast sinna, ootame kordust ja loodame, et leiame kõik vajamineva ühest kohast, mis meid avaks ja kasvama paneks. 

Pealiskaudseid suhteid on meie elus piisavalt palju, kuid sügavaid on vähe ja neis me ootame, et see, mida näeme, kuuleme ja tunneme on omavahel kooskõlas. Tunnetades, et kusagil on ebakõla saame teise inimese käest küsida: „Mis toimub, kuidas ma saan Sind aidata?” ja sealt edasi oleneb, kas inimesed räägivad ausalt või mitte – see on iga inimese enda valik ja tuleviku tee.


Marianne
11.03.2018.a

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar