neljapäev, 8. märts 2018

Kuidas on Sinuga lood





Täna on täna,
nii palju on teha,
sinna minna
ja seal olla,
pole aega
vabaks lasta
ega puhata,
iseennast hoida,
hellitada ja armastada.

Alles siis hakkan elama
kui saabub homme,
kui on nii või on naa,
kui on aega
jääda iseendaga,
mõelda ja olla,
lihtsalt vabana.

Vaat, siis hakkan elama,
iseenda moodi valima,
kui keegi teine
pealt ei vaata ega kuula,
lasen rihma lõdvaks
ja päästan enda vabaks.
Teen seda, mida tahan,
nii nagu oskan,
ja mitte keegi mind ei keela.

Minu õige elu algab homme,
seni panen end ootelehele.
Täna veel ei saa,
sest pole aega
enda peale kulutada.
Ma võin vaid mõelda,
sest ei julge öelda:
Ma lähen välja,
ise endaga kõndima!”

Täna hetke leian aega,
võtan viimase minuti viivu,
kui peegli ees teen tiiru,
korraks veel vaatan endale otsa
ja juba tormangi välja,
sest Maailm ootab,
nii palju on otsida,
avastada, teha ja näha,
kuidas elu käib -
mina tahan ka,
kõike ja korraga.

Päeval laua taga istudes,
korraks pead kätele toetades,
päikeselaigus tukkudes,
unes unistada julgen -
Homne on juba käes.
Ma näen ja tunnen teda! -
taas telefon helisebki juba.

Õhtul unne vajudes,
pead padjale pannes,
väsinult ohates
mõtlen kahetsedes -
täna taas tormasin
ja endast ette kõndisin,
küll kaasas ja kõrval astusin.
Kuid, kelle elu ma elasin?


Marianne
08.03.2018.a



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar