Õppetund
Sa
ei anna seda, mida ootan,
lihtsalt
minu kõrval olemas oled.
Seda,
mida igatsen ja loodan,
see
tuleb minul endal leida,
endast
ja Maailmast üles otsida.
Minule
jääb jagatud hetk,
otsa
vaadatud silmapilk.
Kas
võtan selle ja hoian
või
leppimatult lisa nõuan.
Tahan
kindlustada,
et
ka homme oled minuga.
Tahan
Sind endale hoida,
paigale
lukustada,
sest
kardan Sind kaotada,
et
leides üles vabaduse,
puurist
põgenemise tee,
jätad
minule üksinduse -
hetked
ilma Sinuta.
Sinule
see midagi ei loe,
sest
Sina ei tee ja kohustatud pole
minu
tahtele vastavalt elama,
õpetuste
ja nõudmiste järgi tegema.
Sa
oled vaba kui lind,
Sinul
on oma tahe ja hing.
Suurim
kink, mis Sinul on anda
on
see, et siin ja praegu
oled
Sa kohal, koos minuga.
Kui
tahad lähed lendu,
kui
soovid viibid hetke veel.
Loeb
vaid see,
kui
kannatlik on minu meel,
kas
mina ise olen Sinuga siis,
kui
Sina oled minule olemas.
Ütlemata:
„Oota natuke veel,
minul
ei ole praegu aega!”
Kui
pöördun ära,
siis
sulgen Sinu kui ukse,
kui
käed avan,
siis
kingiks saan Maailma -
saan
Sinu
-
üheks -
Meie
jagatud hetkeks.
Kas
võtan vastu ja hoian
ning
kalliks pean seda,
et
saan olla Sinuga koos,
vaid
üks, minule,
Sinu
elust kingitud hetk.
Marianne
09.03.2018.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar