Kui
valitud valik osutub raskeks või muutub ühel hetkel meile
sobimatuks, siis selle asemel, et vanast lahti lasta ja uuesti
valida, hoiame temast kramplikult kinni, pidades seda oma kohustuseks
või õppetunniks. Selle asemel, et olla vaba, vihkame neid, kes seda
on või oleme pahased, et meid meie hädas ei mõisteta ega toetata.
Miks keegi teine ei võta meie kohustust endale ega kergenda koormat?
Me
tahame omada midagi käegakatsutavat, sest nii hirmutav on, kui ei
ole mitte midagi kindlat peale vabaduse ja valikute rohkuse. Pole kindlust,
kus oleme täna õhtul või homme päeval. Pole kohta, kuhu peitu
pugeda või mille juurde tagasi pöörduda. Meid kinni hoidev punkt on
kui saba, mis hoiab meid enda kütkes, köietatuna. Meis on hirm
otsustada, on teadmatus, kui valusaks osutub vabaduse hind, kui me
tagasi vaatame, et näha, mille jätsime seljataha.
Sisalik
laseb oma sabast lahti ja loob teda, oma vabaduse nimel, vastavalt
vajadusele, üha uuesti ja uuesti, sest ta soovib elada ...
Marianne
16.03.2018.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar