laupäev, 30. september 2017

Sinu silmade sügavuses



Simo´le, aitäh, et peatusid ja lubasid vaadata

Sinu silmade sügavusse vaadates, mõistsin, et Hingedel pole sugu, Hing on igavene, kulgedes ajatuna tulemiste ja minemiste mustris. Sind lahkudes kallistades, tajusin, et argipäeva rutus kehade kohmakas kontakt on vaid hetke puudutus. Hingede kohtumiseks on vaja teadlikult kohal olla, oodata meelte rahunemist ja keha, väljahingamisel, lootosõiena avanedes, tajuda seotust teise Hingega.

Maailma kehastudes näeme vaid pealispinda – kõndivaid ja kõnelevaid kehi. Silmade sügavusse vaatamata, ei näe Hinge valu, mida ta tunneb oma teadmiste pärast, Hinge ilu – see, et ta mõistab Inimeseks olemist ja armastab teda kõigest hoolimata. Südamega kuulamata, ei kuule Hinge laulu, mis kõlab, igal ühel, omal viisil teiste Hingedega ühte.


Marianne

30.09.2017.a


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar