Tõde
on olemas, vabana valedest,
ta
pole ümar ega kandiline,
pime
ega olematuks muudetav.
Tõde
ei peagi olema ilus ja armas,
Tõde
on aus, sest ta on nii nagu on.
Kas
Sa julged ja vaatad tema sisse
või
pilguga riivad ja teisale keerad.
Kas
Sa tõesti usud,
et
see kui Sina ei näe
teeb
Tõe olematuks,
muudab
elu ja olu Sulle sobivaks.
Mis
iganes Sa Tõe peale kuhjad,
end
varju peidad või teiseks muudad,
Sa
tead, et Tõde on ikka alati olemas.
Miks,
siis on Tõde vahel nii valus?
Miks
teeb ta pisarateni haiget?
Kui
Sa Tõega vastamisi seisad,
siis
valus on see, kui müürid ja seinad,
mis
seadsid ja kokku kandsid,
Sinu
all ja ümber nüüd kokku varisedes,
Sind
alasti seisma jätsid.
Pole
urgu ega varju, kuhu end peita,
Sa
oled just nii nagu oled
ja
Tõde on see,
et
Sina oled see, kes Sa oled.
Marianne
06.09.2017.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar