Varjudes varjuva varju puudutus

Sulle, kes Sa varjad Tõde, mis Vaataja silmadest Sulle vastu peegeldub

Varjude varju varjad nägusid,

oma mõtteid ja tegusid.

Varjates seda, millele silma ei vaata,

millest, selga keerates, välja ei tee,

millest vaikid ega Hinge paota.

Varjus on Sinu peidetud mõtted ja teod,

Su metsikuimad tunded ja ihaldatuimad soovid,

olemata jäänud või läbi elatud lood.

Vahel varjude soos astud,

kui, midagi piinab või väga valus on.

Kõndides kaalud, kellele vaadata silma,

kelle viid kaasa Valguse ilma.

Varjud libisevad mööda, põgenevad Sul käest.

Põgus puudutus toob pisarad silma,

on see vihast või möödunu ihast.

Peidetud Maailm, vahel unedes käib külas.

Istud saalis ja vaatad linalt, varjude tagasipeegeldust,

kes mõistu kõneledes, näitavad Sinule – Sind ennast.

Kes on selle elunäidendi autor, kellele kinkida lilled

ja pühendada aplaus, kui lina langeb?

Sa valid oma kõrvale Hingi, kes Sinu sisse ei näe.

Kelle eest oskad varjata, varjudesse, iseenda.

Vaatad endast välja, näoga, mis peidab Su Hirmu.

Hirmu, olla aus, olla alasti iseenda Maailma sees.

Millal astud varjudest välja, et olla Sina ise?

Sina, kes Sa oled kõike ja mitte midagi.

Sina, kes Sa kõnnid kaduviku kunsti teel.

Sina oled siin, eluteatrilaval,

seistes hetkelises valguses,

mis peidab varjud Sinus,

kuid varjutab näod, Sinu ees.

Sinu sees elavad varjud, istuvad täna saalis

ja vaatavad Sind, kui Sina, sel hetkel Valguses käid.

Taas on Sul uued rollid, elunäidendi sees,

uued lavastajad, uued lähenemise teed.

Vari on vaatenurk, kui valgus jääb selja taha,

nii, et enam ei sära ega pimesta,

vaid laseb Elul ja Sinul,

olla nii nagu nad on.

Sinu Soov – puudutada Hinge – Sinuga alati kaasas käib.

Kes meist ei sooviks olla hinge puudutus.

Kes meist tahab olla vaid pinnavirvendus.

Pinnavirvendused vaibuvad, kui nendest jäänud värelus kaob.

Hääbub mälust ja meeltest, kaob meie elust ja teelt.

Kuid puudutus, mis jõudis südameni ja puges hinge,

jääb saatma ja meelde aegade lõpuni.

Sina oled see, kes Sa oled - ühel puudutad hinge, teisel väreled pinnal ...

ja Varjudest väljudes, taas Armastuse Valgusega, Valguse Teed mööda käid ...

Marianne

15.09.2017.a