pühapäev, 10. september 2017

Kõigi aegade isa, ema ja laps – Meditatiivne rännak vol 13




Meie eelnevad elud on kandnud meid läbi kogemuste, erinevate isade, emade ja lastena. Igas elus oleme olnud omamoodi: midagi oleme saanud, midagi on jäänud saamata, midagi oleme osanud/ suutnud anda, midagi mitte. Keskendudes ühisele, kus kõik on olemas ja olles koos, kõigi aegade isa ja emaga, saad Sa lapsena täidetud kõige sellega, mis Sinus on olnud vajaka või puudu.

Rännak

On suvine päev. Sinises taevas on paar pilvetupsu, mida Sa selili, aasal lebades, silmadega jälgid. Sul on soe ja mõnus olla. Sina oled kõige rõõmsam laps Maailmas. Sa liigutad laisalt oma varbaid, sest nii on lihtsalt hea. Kõik on selles hetkes olemas. Sa tunned end hoitud ja kaitstuna.

Sa otsustad tõusta, et korjata paar maasikat oma vanematele. Sa leiad marjad ja neid pihus hoides tõttad kodu poole. Teel on üks lahtine kivi. Sa komistad ja kukud. Sinu põlved ja peopesad on kriimud. Maasikad on liiva sees maas ja Sinu armas kleit on rebenenud.

Sa istud maha ja nutad. Sa nutad nii nagu ei kunagi enne. Sa oled lohutamatu. Maailm Sinu ümber on endine, aga Sina oled katki. Sinu kleit on katki ja maasikad on maas. Sinu nutus voolavad välja kõik pisarad, mis Sinu lapsepõlves jäid välja valamata, hetkedest, mil Sina olid katki. Sa nutad, nii katki läinud hetkede, asjade kui ka oma vanemate pärast – need olid kohad Sinu elus, kus Sa vajasid isa ja ema armastust, mõistmist ning hoidmist.

Sinus on jonn ja solvumised. Sinus on otsused, mis tehtud, et ise hakkama saada. Sa trambid jalgu ja karjud vihast: Kus te olete? Miks te mind ei hoidnud? Miks te mind ei armasta? - Sa oled justkui kogu Maailmast eraldi - Sina ja Sinu valu.

Sa tunned, kuidas Sinu ja Sind ümbritseva külmatunde vahele astub soojus, mis soojendab ja lohutab. Tugevad käed tõstavad Su üles päikese poole, mille soojus on Sinu isa kätes ja sära Sinu ema silmades. Sinu vanemad on Sinuga. Isa hoiab Sind põlvedel ja ema pühib pisaraid, lausudes: „Varesele valu, harakale haigus, mustale linnule muu tõbi. Meie laps saab terveks!” Sinu sees levib rahu ja kaitstuse tunne. Sa tead, et hoolimata sellest, mis juhtub ja valust, mida Sa veel võid tunda, on isa ja ema Sinuga. Nad on siin, Sind hoidmas ja lohutamas. Sa surud end isa vastu ja kallistad oma isa ja ema.

Sa tunned, et Sinu isas ja emas on olemas kõigi aegade isa ja ema. Kui nad selles elus ei osanud väljendada end nii, et Sina saaksid piisavalt, siis nüüd Sa tajud, et kõik on olemas ja see jõuab Sinuni. Sa lased oma solvumistest ja jonnist lahti. Sa annad iseennast vabaks. Sa mõistad oma vanemaid ja ennast. Sina ei saa midagi olematuks teha, kuid saad muuta enda olemist ja tunnet. Sa mõistad, et Sina olid parim, mis olla said. Sina saad aru, et Sinu isa ja ema olid Sinu jaoks parimad, mis nad olla said, sest alati oleks võinud ju hullemini olla.

Sa oled üleni täidetud, hoitud, kaitstud, mõistetud ja armastatud. Sina oled olemas, siin ja praegu. Sa oled kõndinud pika tee ja oled teinud seda parimal võimalikul moel. Sinus on kergus, sest olnu on jäänud minevikku. Sinus on Armastus elu, iseenda ja oma vanemate vastu, läbi kõigi aegade ja elude – see on side, mis elab Sinus ja Sinu vanemates.


Marianne

10.09.2017.a

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar