Elu ehitamine

Mina ise, valin kohad ja hetked,

millest koon niidina enesele teed,

milles ringe päevast päeva teen.

Mina ise, salvestan sõnad ja tunded,

millest loon endale helidest tausta,

mida kui klappidest kuulata saan.

Mina ise, ehitan, kasvatan ja loon endale Maailma,

mis minuga kõikjal kaasas käib.

Maailm, mis mühab mu kõrvus, kui marune torm.

Maailm, mis varjab mu vaate, kui laiuv laas.

Maailm, mis köidab mu jalad, kui laukane soo.

Kui sulgeksin kõrvad ja vaigistaks hääled,

kas kuuleksin taas iseennast, seda,

kuidas südametuksed ja hingamise kahin,

meenutab mulle, seda, kes mina olen.

Kui sulgeksin silmad ja rahustaks meeled,

kas näeksin taas oma teed,

mis kulgemas jalge all maas.

Kui tõstaksin käed ja pühiksin endalt,

kõik niidid ja võrgud, mis hoidmas mind kinni,

kas vabaks nii saaks.

Kas julgeksin vaadata ringi, et näha Maailma,

mis vaba piiridest ja puhas salvestustest.

Kas ärkaksin, siis unest ja mõistaksin,

et minu Maailma on minu enda valik.

Marianne
27.09.2017.a