Lihtsalt keemilise aine mõju IV - Minu tõde oli Sinu vale

 

Inimene, kellel puudub kontakt iseendaga – puudub selge ja ühene mõistmine iseendast, oma rollide taga – tema tegelikkus on rollid ja neile saadav tähelepanu. See inimene kogeb enese sees ja enese ümber toimuvaid muutusi - läbi, vahetu ja kaudse, tähelepanu. Mina saan/ Mina ei saa – Mina olen/ Mina ei ole – Mina pean/ Mina ei pea – need on reageerimised, erinevaid sõnumeid sisaldavale tähelepanule.

Selline inimene on otsese ja intensiivse tähelepanu ees jõuetu ja kaitsetu – tema teadlikkus kaob ja inimesest jääb järele, vahetult infole reageeriv, automaatne piloot. Inimesele pööratud tähelepanu on, teda, sellele vastama kohustav – peab olema ja tegema ja kogema vastavalt teatavaks saanud informatsioonile – see on käsk. Näib, et inimeselt oleks justnagu vaba tahe ja ise valimise ja ise teadlikkuse valik ja võimalus ära võetud – temale on antud käsk, millele tuleb reageerida ja tema teeb seda.

See inimene kogeb, enesele olulise informatsiooni teatavaks tegemise ja sellele vastu tulnud vastuse ajal ja ka sellele järgnevalt, enese sees häiritust – tema energeetiline tasakaal on paigast ära. Teise tähelepanu – pilgud, keha keel, sõnade valik, hääle toon, kõige selle sisu – oleks nagu inimese sees ja tema iseomaelu elamise võimatuks teinud.

Selline kogemus tähendab, et inimese tasakaalupunkt on, tähelepanu tõukel, teise kohta viidud - inimene on teise tähelepanust sõltuv ja temal endal puudub kindel põhi jalge all – ta on ootuses ja järgimas enesele jäetud/ antud rolli suunamist, rolli kirjeldamist, rollile juhiseid. Teise tähelepanu ja selle sisu teevad inimesest marionettnuku, kes kuulab mängu juhtiva teise suuniseid.

Selline seisund tähendab kaitsetust ja võimetust, sest inimene ei suuda ise ennast teisest eraldada – siis, kui inimesele antakse teada vägivaldne ja teda vähendav sõnum, siis inimene kaotab kontakti iseenda teadlikkusega – jääb järele informatsioon, mida ei saa väärata ega eirata – rolli suunatud/ rollina nähtavaks tehtud inimene teab oma kohta, laseb ennast kohelda ja allub temale teatavaks tehtule.

See on väga intensiivse, manipuleeriva ja vägivaldse kasvatuse ning pikaaegne, sel moel toimivas keskkonnas viibimise tagajärg. Peamine sõnum – Sina, iseendana, ei ole oluline – Sina, iseendana, oled Ei-keegi - Sina ei saa midagi teha - Sinust ei sõltu – kas Sina ei saa aru, et Sind ei taheta – Mine siis mujale, kui Sinule ei sobi – Mina ära, siis on Minul/ Meil parem.

Informatsioon, mis halvab ja teeb teovõimetuks – See inimene, kes on enesele oluline, ütleb, et tema jaoks ei olda oluline – Enesena olemisele puudub luba - Kohast, kus on õigus olla/ kus ollakse võrdsed, saadetakse minema – Samas olevad teised vaikivad või toetavad vähendamist ja vägivalda, kuuldavalt ja nähtavalt – Teistsugust informatsiooni kasutusel ei ole.

Enese tahte halvatus ja iseenda teo võimetus tähendab, et see on informatsioon, millele ei ole lahendust. Lahenduse puudus tähendab, et inimesel ei ole anda endale informatsiooni, et tema ise saab sellise olukorra lõpetada – saab katkestada kontakti ja ära minna – saab ise situatsioonist välja astuda, kuid ka keskkonnast lahkuda.

Väikesel lapsel, kes ei suuda ennast Olulisest teisest ära lahutada – ei ole anda endale teistsugust võimalust, kui jääda. Kuid ka väikene laps saab aru, et jäädes - tuleb nõustuda ja enesest vaikida, sest enese juurde jäädes - tuleb üksinda jäetuna ehk eraldatuna/ hüljatuna seista – võtta vastu karistus, tähelepanuta jätmisega kohtlemine, vaimse ja füüsilise vägivalla reageeringud.

Hülgamise kogemus tähendab võimetust, turvalise kontakti saavutamiseks, kohas, kus ollakse ja selle inimesega, kes on enese jaoks oluline. See inimene on olemas, kuid tema juurde ei saa minna ja temaga ei saa koos olla nii, et seda olemist oleks hea ja turvaline kogeda – selle asemel on tahtlik ja eesmärgipärane vägivaldne eraldamine ja lahus hoidmine. Eraldamine ja lahus hoidmine võimaldavad tähelepanu suunatuse ja intensiivsuse - Mina ja Sina ei ole Meie.

Lapse sõnum, iseendale, selle kohta, miks tema ei saa vägivaldsest teisest lahti lasta - Teine on Minule oluline – Mina olen temaga üks. See on info enese ja teise kohta – see on Minapilt – Mina olen Laps = Minul on Ema/ Kodu/ Õde/ Tädi. Sellele Minapildi säilimisele aitab kaasa ka Olulise teise info – Sina oled Minust sõltuv – Sina pead Minule kuuletuma – keegi teine Sind ei taha – kuidas Sina oma Emaga käitud jne.

Sellise Minapildi olemas olemine hoiab last paigal ja laseb enesega juhtuda – tema on Laps ja teine on tema Ema - mis siis, et Ema kasutab seda olukorda ära ja teeb Lapse elamise võimatuks – Laps teab, et tema seotus ja vanema positsioon annab Emale õiguse valida oma lahendused ja väljendused – Lapsel tuleb need vastu võtta.

Vägivalla ja vähendamise kestmine ning manipuleeriva informatsiooni jätkuv kasutamine toob kaasa selle, et laps kaotab, intensiivse tähelepanu surve tagajärjel, enese - siis, kui Oluline teine hakkab tõestama ja näitama enese olulisust - laps läheb sellisel hetkel lühisesse ja ta laseb osaks saaval sündida. Sellisel hetkel on laps ülesanne püsida paigal ja olla teist häirivat/ ärritavat infot edastamata.

Kõik sellised kogemused suurendavad tegelikkust mõistva ja ennast aitava info puudu jäämist – kõik need sündmused tähendavad kogemust – Minu Maailm sai otsa – Mina sõltun teisest – Minu Maailm taastub siis, kui Oluline teine lõpetab aktiivse tegevuse ja tähelepanu muutub normaalseks.

See normaalsus tähendab seda, et lõppeb info edastus, mille kestmise ajal ei tea, milline on järgmine sõna, samm ja tegu ega seda, mis on seekordne tulemus – kas kõlab otsus karistuse, ilma jäämise, ära saatmise kohta või jätkub tavaline argipäev.

Pendeldav informatsioon, mis osutab vastupidise info olemas olemist, on see, mida on vägivaldses keskkonnas kasvanud inimesel kõige raskem taluda – see on aju lühisesse laskev kogemus – vägivald ja naeratus, vähendamine ja rahu, toetus ja välja naermine, mõistmine ja häbistamine, kõrval olemine ja tahtlik abita jätmine – on/ ei ole – saab/ ei saa – mõlemad variandid on võimalikud - ühele ja samale olemisele, teemale, tegevusele, väljendusele, iseendale.

Inimene ei saa aru, mis neist on tõde – miks kogemused muutuvad. Vägivaldse kohtlemise osaks saav inimene ei saa aru, et tegemist on rolli ja inimese vahelise konfliktiga – roll ja inimene on lahus – inimene ei ole rolli tugevus – inimene on rolli nõrkus – siis, kui inimesel on oma rollis paha olla või rollist tulenevad ülesanded võtavad temalt vähemaks, siis tuleb nähtavale inimene.

See inimene, kes ei teadvusta ise ennast ega võta vastutust enese ja enesega seonduva eest – on inimene, kes teeb oma informatsiooni teatavaks ennast kehtestava vägivalla teel – tema teema on teine, temaga seonduva põhjus on teine, tema loo lahendus on teine.

Teine peab andma olulisuse tunde ja teadmise – Mind kuulatakse, Minuga arvestatakse, Minule allutakse. Teine peab andma põhjuse energeetiliseks vallanduseks ja võimaluse enese sees toimuva maha laadimiseks – see saab võimalikuks teise pihta suunatuna ja teist kasutades – enesest eraldades, kuid informatiivset tähelepanu ühenduses hoidmiseks kasutades.

Puuduliku tundehügieeniga täiskasvanu kasvatab üles tähelepanust sõltuva ja ennast mitte oluliseks pidava inimese, kes otsib ja vajab endale olulisust – seda teist, kes tunnistab teda oluliseks ja ei kaota seda informatsiooni ära. See on vana loo muutmise vajadus – et Ema, kes elab lapsega koos ja saab tema elust osa, tunnistaks, et laps on temale oluline – et Ema teeks seda üheselt mõistetavalt ja igakülgselt.

See inimene, kes alles otsib endale olulisust, ei ole seda informatsiooni veel saanud. See inimene, keda tabab teo võimetus ja ise olemise halvatus, millele võib järgneda vägivaldne purse - siis, kui tegemist on temale olulise informatsiooni nullimisega - on see inimene, kes tunnistab teise üle olemist ja jätkab vanas mustris.

Selle inimese teadlikkus magab või on välja lülitunud/ lülitatud, sest temal ei ole, selle looga seoses, ühte ja kindlat informatsiooni – Mina olen oluline – Minust endast piisab – Mina saan ja olen ise – Minule ei ole teist vaja – Mina ei oota ega vaja teiselt – Mina tegutsen ise. Inimene ei ole selle teadmiseni kasvanud seni, kuni tema ise ei tee, ise endale ja ka teisele nähtavat sammu teoks, mis annab teada, et tema on teisest inimesest eraldi seisev inimene.

Mina olen endale oluline ja Mina olen ise ehk tervik iseendana – isegi siis, kui Mina sõltun teisest, on Minul võimalus ise ennast aidata – kontakti lõpetamine ja ära minemine ei tähenda Maailma lõppemist – Mina lähen ära, mitte sellepärast, et Mind ei taheta või ära saadeti, vaid sellepärast, et Mina mõistsin tegelikkust – Minuga, kui inimesega, ei arvestata – seega ei ole mõistlik jääda sellisesse kohta ja sellise inimesega koos olema.

Mitte Oluline inimene on ka roll – see on Olulise inimese rolli vastand – üks ja sama pendel, mis tähendab, et see on koht ja suhe, milles siis, kui üks saab enesele olulise, jääb teine enesele vajaminevast ilma. See teadmine sunnib enese eest seisma ja teist vähendama, et enese olulisus ehk enese informatsioon tõeks teha. See teadmine sunnib alistuma ja teisele tema olulisust tõestama.

Selle pendli algus on rolli ja inimese vastuolus – inimest tuli vähendada selleks, et roll saaks õige tähelepanu, mille abil inimene saab ise ennast kogeda, vajamineval moel. Inimese vajadus, olulisuse järele, sundis teda valima endale rolli, millele oli õigus vastavat kohtlemist ja tähelepanu nõuda. Selle jaoks, et enese roll oleks üle, tuli teisele vastav info ja sellega kaasnev roll anda, et teine saaks ette antud moel olla, ennast kohelda lasta ja tähelepanu tagasi anda.

Laps annab endaga seonduva info rolli kandvale inimesele, kuid see inimene kogeb seda sammu, kui ülekohut ja ärevaks tegevat olukorda, sest infoga kaasnev tähelepanu osutab inimesele, rolli taga. Selline samm ei kuulu rollide Maailma juurde – Mina ei ole selline` tähendab, et Ema rolli kandvale inimesele ei tohi Laps ette heiteid ega osutamisi teha – Oma Ema ei tohi sellisena vaadata ega näidata – Lapsel ei ole selleks õigust – Ema on ainus ja Oluline.

Ema on Oluline - tähendab, et roll vähendab inimest. Lapse rolli kandmine vähendab väikese inimese võimalusi ja teeb teda suurest inimesest sõltuvaks. Rollide juurde jäämine tähendab, et laps ei saa enesele elutervet keskkonda ega iseolemist austavat teist. Selles rollideühenduses puudub võrdsus ja töörahu. Selles ühenduses jääb laps, kui inimene, alati oma vanemast vähemaks ning ise olemise püüded ja enesega kooskõlas olemise soov, toovad kaasa Valeks nimetamise – laps ei saa olla Minu Emaga koos, kui ta on Vales rollis.

Mina olen oluline/ Mina ei ole oluline - on pendel, mis põhineb Olulise teise suhtumises – see on, suhtes Olulise Teisega, enese kohta teatavaks saanud informatsioon. Selle pendli lõhub ära teadmine – Mina olen iseendale oluline – ja enesega aset leidnu mõistmine - See teadmine kadus/ ei formeerunud siis, kui olin kohtades ja situatsioonides ja suhetes, kus keegi teine oli oluline – see teine tõestas oma olulisust, sellega, et vaidlustas temale teatavaks tehtu ja sundis Mind teistmoodi tegema/ olema/ kogema – see teine sundis, manipuleerivat käitumist kasutades, enese informatsiooni Minule peale - Mina pidin, selle, kasutusele ja ise olemise aluseks võtma.

Mida kauem jääda vägivalda teostavasse suhtesse ja sellega nõustuvasse/ toetavasse keskkonda, seda lõhestatum inimene on siis, kui ta näeb ja kogeb osaks saava tegelikkust. Isegi siis, kui inimene mõistab vägivalda ja vähendamist normaalsusena, kisub vastuoluline informatsioon teda kaheks siis, kui ta tahab teisiti ja sellest keskkonnast välja ja sellise inimese juurest ära.

Lõhestumise põhjus on armastuses, mis on valus – see on see vahepealne aeg ja enese elu, milles tänu ja rõõm ja jagatud hetk, tuleb lahutada valest ja vägivallast. See on teadmine ja mälestus inimesest, kes saab olla olemas ja samas, kuid teha haiget ja vähendada, kordades. See on mõistmine – rolli väljendus sai olla hea ja toetav, inimene tegi haiget ja jäi seda kordama.

Tähelepanu vajadus tähendas rollist tulenevat sõltuvust – inimene külmetas, sest suhe põhines rollidel - suhe tähendas koos olemist selle inimesega, kes nõustus rolliga, kuid ei selle rolli partneriga. Rollisuhtes olemine tähendas, et kogu see aeg, kui roll rääkis tõtt – inimene valetas. 

Minu tõde oli Sinu vale – Mina uskusin valet, sest vajasin, et see oleks tõsi. Mina vajasin teadmist, et Ema armastab oma Last, sest peab teda enesele oluliseks – Mina, Lapsena ja lapsena, ei osanud näha vahet ega võtta vastu teadmist – inimene mind ei vali – inimene ei pea mind oluliseks – inimene valib oma elu ilma minuta elada. Täna tean, et Sinul oli ja on selleks õigus, kuid Sinul ei olnud ega ole õigust Minule haiget teha – ole ja ela endaga kooskõlas – Mina ei kuulu selle elu sisse ja seetõttu ma ei vōta sellest ka osa..

Marianne

30.08.2025.a

Lihtsalt keemilise aine mõju III - Mina ei olnud Sinuga sama

 

Sarnane otsib ja leiab sarnase, sest sarnase teema on sama iseendaga. See inimene, kellel on aktiivne vajadus (saab olla ka suletud olekus), mis ootab täidetust – see inimene leiab selle teise, kellel on samasugune teema – ka temal on vajadus, mis ootab täidetust.

Heal juhul nad täiendavad teineteist – teise vajadus annab enesele vajamineva võimaluse. Halvemal juhul on inimesel vajadus, mis ei ole teise tee ega teema, kuid teine teeb selle enese looks, sest see hoiab koos elamise ja koos olemise rahu poole peal – sel moel saab teisest kaassõltlane. Halval juhul on mõlemal vajadus, mis annab endast märku, kuid jääb rahuldamata – see tähendab, et võimalus on, kuid tulemust ei ole. 

Enese vajadusest sõltuvad inimesed on leidlikud – nad annavad ise endale lahenduse – nad kasutavad seda, kes on nendega sama, kuid keda saab vähendada – nad osutavad sellele teisele ja edastavad tollele informatsiooni, mille alusel see teine peab olema koheldav ja kogetav sellisel moel, et see tagab vajamineva enese kogemise.

Kui otsene survestamine ei aita, siis tehakse seda kaude ja suuremalt - antakse vajalik info ümbritsevasse keskkonda ja otsitakse sealt tuge - tavaliselt leiab see lahendus eduka lõpu. Nüüd on olemas kordades suurem informatiivne tähelepanu, mis sunnib vähendatu kindlasse rööpasse. 

Vajadust omavad ja vajadust täitvad inimesed on ühe ja sama loo osad – üks saab, sest teine annab – sel moel saab üks endale vajamineva, kuid teine elab ja toimetab ja täidab enesele antud ülesannet, selles lootuses ja ootuses, et ka tema saab endale vajamineva. 

Enesele pööratud tähelepanu alusel ühendatuse nägemine tähendabki ühises pendlis olemist. Justkui madu, kes allub vilepilli liigutusele ja helile - samal moel sõltub vajaduse täidetust ootav temale suunatud tähelepanust. Tema on vajaduste püramiidi alumisel astmel - teise inimese tähelepanu olemas olemine annab temale Olulisuse - olemas olemise kogemuse.

Vajaduse täitmiseks vajaminev on kindlat informatsiooni sisaldav tähelepanu, mingi kindla Mina kinnituseks, mis on kogetav tundeseisundina – kergenduse ja rahuldusena – enam ei pea ootama ega ilma olema, sest tõestus on olemas. Senikaua, kuni üles tõstetu saab Minana olla ja ennast kogeda, tuleb teisel ilma oma Minata olla - temale osutav tähelepanu kaotab tema Mina ära - selle asemel on teise poolt antud Mina. 

Vajadus tähendab konkreetses kohas ja kindlas situatsioonis teatavaks saanud informatsiooni – selle teadmise vastu võtmise suutmatus loob alguse vajadusele – saada ja omada, tõest informatsiooni, ümberlükkav info, mis on vajalik selleks, et jätta vastu võtmata enese kohta käiv/ enesega seonduva kohta käiv teadmine – mille tähendus on üsna üks – Mina ei ole oluline.

See, mitte oluline olemine – on informatsiooni kogumik - kõige selle kohta, miks ei olda oluline, kuidas ei olda oluline ja mis see endaga kaasa toob. Aktiivne vajadus tähendab olulise informatsiooni vajaka jäämist – on vaja leida, koguda, anda, endale ja ka ümbritsevale, iseenda kohta käiv informatsioon, et – Mina olen oluline – seda selles kohas, kus seda teadmist ei ole – olemas on vastupidine info.

See tähendab, et inimene otsib ja vajab teistsuguse enese tõestust, ajal, mil tema teab ja näeb, et tema ei ole oluline – temaga koos olijad ja kokku saajad/ teda nägevad ja kogevad peavad teda veenma, temale tõestama ja näitama, kuidas tema on oluline – seda ajal, mil sellised kogemused ei kinnistu tema sisse, sest inimese põhiMina alus on endiselt - Mina ei ole Oluline – see on vana aja lugu, milles selline informatsioon esimest korda nähtavale tuli ja olulisus eluliselt oluline oli.

Olulisuse tõestuse vajadus tähendab, et vana lugu on endiselt aktiivne ja inimest mõjutav. Looga kaasneva informatsiooni vastu võtmatus toob kaasa tagajärjed – tegelik elu läheb edasi, kuid inimene peab seda valeks ja otsib tõestusmaterjali, et tema tegelikkus on teistsugune – selline nagu tema seda „teab” ja seega ka vajab.

Selles mustris kõndiv inimene ei saa aru, et tema algne vajadus on teisenenud – sellest on saanud õige tähelepanu vajadus – tähelepanu muutis temaga seonduvat - tähelepanu muudab temaga seonduvat – tähelepanu saab anda inimese kinnituse, kuid selle ka temalt ära võtta.

Inimene vajab informatsiooni, kuid ta otsib ja vajab füüsilist tähelepanu – seega võtab ta vastu ka selle tähelepanu, mis ei ole siiras ega tõene. See toob kaasa tagajärjed - olulisus kaob, kui inimeses ei ole seda, mida teine on nõus vaatama – olulisus muutub tühiseks siis, kui inimesel ei ole teisele vajaminevat vastu anda.

Vajadusega inimesed, kes on leidnud sarnase, kiiguvad pendlis – üks liigutab, tähelepanu saatel, teise üles, kuid tema ise ei saa olla, teisega samal ajal, õige tähelepanu poolt üles tõstetud. Hoolimata sellest ta jätkab, sest tema väide kõlab - Teine vajab mind – Mina olen temale Oluline = Minu vajadus on teisele oluline.

See aitab teda ka sellel hetkel, kui teine vajab enda Olulisusele tõestust ja teine annab tema kasutusse informatsiooni, et vajaduse täitja on see, kes on neist kahest vähem ja tähtsusetu – sellest ka see, et täitja peab õigel moel olema ja täitja jääb õigustatult ise ilma.

Pendlis kiikumist iseloomustabki see, et inimesele, mingi kindla tähelepanu alusel, antud olulisus ei jää püsima ja enese rahuldamata vajadust kogeval puudub olulisus – Sina oled selles suhtes väärtusetu ja Ei-keegi – Sina sõltud Minust – seega on Minu vajadused prioriteet. 

Pendel tähendab, et mõlemale on võimalik olla nii kõrgustes, kui ka põhjas. Pendlina teostataval suhtel on tavaliselt omanik - see on see, kes on saanud ära tõestada oma olulisuse ja suutnud kinnistada teises hirmu, et kui too ei kuuletu, siis ta jääb sellest suhtest ilma. Tähelepanu kaotuse hirm tagab kuulekuse - suhte omanikule säilib koht, kust saada enese olulisusele kinnitust - piisab ka sellest, et olemas on teadmine - teine püüdleb tema poole ja teeb endast oleneva, et suhte omanik oleks rahul. 

Inimeste Maailm on täis selliseid inimesi, kelle sees istub vajadus olla Oluline ning kelle lahenduseks on kasutada teist inimest - enesele suunatud õige tähelepanu allikana, kui enese olulisuse tõestamiseks. Seega on olulisus - vajamineval moel esitatud ja seda tõestavas informatsioonis, mitte reaalses tegelikkuses.

Enesele olulisust vajavad inimesed on ühe ja sama kogemuse ohvrid - inimesena olemas olemine ei anna olulisust – enese olulisuse peab ära tõestama ja välja teenima – siis on paremad kogemused/ eluks vajalik võimalik.

Vajadust omaval inimesel on ka selle jaoks lahendus olemas – kui on olemas õige roll ja sellega kaasnev väärtus, siis võetakse ühte, hoitakse lähedal ja antakse parem tähelepanu. Sellel lahendusel on ka varjupool - kui lisatud väärtust ei ole, siis jäetakse välja, lükatakse eemale ega pöörata tähelepanu.

Enesele olulisuse vajamise algus on selles keskkonnas, kus lapsele ei olnud antud olulisust – see info, mis lapse kohta kasutusel oli, oli last vähendav ja rollidesse suunav – seda infot täiendades ei vaadatud ega mõistetud väikest inimest ja tema teekonda, sest ei tahetud ühist aega ega koos kõndida – inimese kasvatamisele ei olnud kohta, sest see ei täitnud rolle valiva ja vahetava täiskasvanu vajadusi – see lõi puudusi, sest aktiveeris suures inimeses olulisuse vajaduse.

Iseenda, kui inimesena olemas olemise teadvustamise jaoks on vajalik elus ja töötav kontakt inimeste tasandil. Rollide tasand jätab inimese sisse tühjuse, ebakõla ja häirituse – inimest ei ole, kui teist ei ole/ inimene ise ei saa, kui teine ei vali/ inimene muutub, kui teine seda otsustab – võti on inimest nähtavaks tegevas vaatajas – sellest ka see Olulise teise tähtsus, võrreldes iseendaga.

Roll tähendab, et kõik inimesega seonduv on ilma inimese osalemiseta võimalik – Oluline teine, kes inimesele tähelepanu pöörab, tähelepanu suunab ja tähelepanust keeldub, kirjutab ette, mis ja kuidas on ja saab olla ning mida ei ole ega tohi olla. Inimesele pööratud tähelepanu on see, mis annab teada, mis ja kuidas on tema jaoks võimalik – mis mitte, milleks on ta kohustatud ning mida ja kuidas tema ei saa ehk ei tohi.

Olulisuse puuduse taga on lapse aja tunded ja informatsioon – see on see, mis oli tõde selles ajas. Selle vajaduse seletus on inimeste vahelised düsfunktsionaalsed suhted - inimliku kontakti puudu jäämine ja inimesena olemise võimetus – puudus inimene, kui eeskuju ja mudel – puudu jäi võimalus ise endale oma tee valida - aset leidis rollidesse suunamine, rollide andmine, põhirolli ja heade liidetega rollide ära võtmine. Need olid - Mind ei ole, Mina ei ole, Mind muudetakse, Mina ei saa, Mina pean kogemused.

Inimene leiab lahenduse siis, kui tema oskab sõnastada enese ees oleva teema. Senikaua, kuni ta ei ole eneses selgusele jõudnud ja jätkab Olulisuse vajamist - ei ole ta mõistnud seda, millest tema lugu räägib.

Kahe aja erinevuse mõistmine - Mina siis ja Mina nüüd. Möödunu Mina kohta käiva info kasutamine tähendab, et olulisuse vajamise-kadumise pendel töötab edasi nendes kohtades ja suhetes, kuhu inimest ei valita ega oodata ning mis jäävad muudetavate rollide tasandile.

Pendel on aktiivne kõikjal seal, kus on selge – Teine on Minust olulisem, sest teine saab ja võib seda, mida Mina mitte ning teisel on olemas see keegi või miski, mis temale väärtuse-tähtsuse annab/ Teine on Minule oluline, kuid Mina temale mitte ja teine kasutab seda olukorda ära.

Kõik see on enese Mina kinnitav informatsioon - Minul, kui inimesel/ rollil, väärtust ei ole – suhe/ seotus on ainult, kellegi teise vajaduse täidetuse põhine – koos olemise ülesanne on teisele tähelepanu andmine, teise poolt valitud rolli üle kinnitamine ja teisele vale tähelepanu pööramise vältimine – ei tohi astuda samme ega valida olemisi, mis teist häirivad. Inimene usub, et - Minuga seonduv püsib paigas seni, kuni Mina ise ei ole muunud teist!

Marianne

29.08.2025.a

Lihtsalt keemilise aine mõju II - Sinu teekond ei olnud Minu oma

 

Vägivaldsed suhted ja seotused ja keskkonnad kestavad edasi ja püsivad alles, sest nende alustaladeks on inimeste vajadused, millest nad ei ole valmis lahti laskma ja/ või mille tegelikku põhjust nad ei mõista.

Vägivalla kestmise läbivaks teemaks on iseenda ja enesega seonduva eest vastutuse võtmata jätmine – see jäetakse Olulisele teisele. Selle asemel vastutatakse, millegi muu/ kellegi teisega seonduva eest, kuigi see ei ole enese vastutus või ei ole seda, sellisel määral. Teise jaoks - tähendab, et endal ei ole ja ise ei saa.

Olulisele teisele jäetud vastutust ei nähta ega mõisteta enese ülesandena, sest seda peetakse selle teise kohustuseks. See on - kahte kokku siduvatest rollidest tulenevaks iseenda kogemise võimalikuks saamine - Mina kinnitusega kaasnev. Teise vastutuse kandmine on enesele vajamineva ostmine ja vahetamine - Teen ja olen teise eest, siis tema saab olla - Minu jaoks nii nagu Mina vajan, kuid teine ei ole.

Vägivalda teostavad ja vägivalda kogevad inimesed on info poolt üles seatud lõksus – neil on olemas teadmine - teist moodi ei saa. Jah, nad võivad olla teadlikud, et kõikjal nii ei ole ja kõik nii ei tee ja kõik nii ei koge, kuid samas nad teavad, et see ei käi nende kohta – see, teist moodi, ei ole nende võimalus.

Agressiivne reaktsioon on lapse käitumine – ärrituse sisu määrab lahenduse – ei ole peatust ega pidurdust ega enese seest vastuse otsimist ega olukorra mõtestamist – laps ise on vahend, kes annab endale võimaluse - teha ennast nähtavaks ja kuuldavaks ning lõpetada pinge seisunud, mida ta ei ole võimeline enam taluma.

Agressiivsus on jõu kasutamine olukorras, kust väljapääsu ei ole – see on enesele suuruse ja tugevuse andmine, mis saab viha ja raevu toel teoks – see on seesama väikene laps, kes oli ümbritseva keskkonna ja teda kasvatavate inimeste poolt, sellisesse seisundisse viidud. 

Lapsel oli olemas info, et tema jaoks ei ole olemas kedagi, kes võtaks lapsega seonduvat tõsiselt ja temal ei olnud olemas midagi, mis oleks teda aidanud – see on teistsuguse kogemuse/ võimaluse kätte saamise/ kogemise võimetus. Vägivaldne reaktsioon oli lahendus, kuidas selle informatsiooni olemas olemisega toime tulla.

Vägivallast saab normaalsus, kui inimene ei ole oma möödunust edasi kasvanud – see on tema viis, kuidas laheneda ja väljenduda. Suurena olemise aeg toob kaasa muutuse – inimene maskeerib ja moonutab enese välja elamise ja oma sõnumi nähtavaks tegemise viisi ning viib selle teisale ja teistesse teemadesse, et kasutada kaude võimalust – tema on passiivselt agressiivne ning ta väidab ja tõestab, et tema tegusid tõlgendatakse valesti või on temal olemas õigus, just sel moel teha.

Vägivaldse info edastuse eesmärk jääb endiselt samaks – enese pingest vabastamine, enese nähtavaks ja kuuldavaks tegemine, sellisel viisil, mis on inimesele käepärane ja millest sõnumi saaja mööda ei saada vaadata ning mis jätab alles võimaluse pääseda puhaste paberitega – vägivalda kasutanud inimest ei saa süüdistada ega valeks nimetada.

Pikalt kestnud agressiivsuse eesmärk on vähendada seda, kelle/ mille vastu on agressioon suunatud – eesmärk on vähendada senisest vähemaks ja sundida senist olemist/ väljendust muutma – eesmärk on allutada enese informatsioonile, et teha nähtavaks oma Mina ja anda ise endale sõnum Mina olen oluline – Mina saan, Mina võin, Mina oskan, Mina suudan, Mina olen parem, Mina olen õige, Mina EI PEA jne.

Selle tegevuse käigus kaob ära tegelik põhjus – ei tulda toime informatsiooniga nii nagu see on – agressiivne reaktsioon on vastus sellele, mis ei allu enese kontrollile. Pikaajaline agressiivse lahenduse kasutamine tähendab vägivaldset keskkonda, kus enesele sobimatut ja enese jaoks rasket kohatakse, seda vähendaval ja muutma sundival viisil – enesele söödavaks tegemine.

Inimese aju teeb huvitavaid trikke – inimene annab endale põhjuse, miks tema midagi teeb – temale tehakse liiga, tema vastu ollakse ülekohtused, teda vähendatakse – teda sunnitakse taluma seda, mis ei ole temale hea ja tema olemiste/ tegudega/ võimalustega kooskõlas – informatsiooni ei muudeta temale sobivaks ega temaga vastavaks.

Inimene, kes peab taluma ülekohut ja vähendamist, kasutab agressiivseid võimalusi, kuidas endast teada anda – tema kasutab vägivalda, erinevatel viisidel. Tema ise väidab ja ka usub, et sellised reageeringud on temale peale sunnitud vastused – enne on olnud olemas põhjus, alles siis on tema teinud oma sammu. Enne teda on olnud, kellegi teise tegu, olemine, väljendus – mis on põhjus, miks tema pidi ja teisiti ei saanud.

Vägivaldses keskkonnas kasvanud ja agressiivse informatsiooni agressiivse edastuse saatel kasvatatud laps peab sellist olukorda normaalseks – temale on teada antud, et tema ise on selliste käitumisviiside põhjuseks – temaga teisiti ei saa – tema ei saa teistsugustest sõnadest aru ja tema jaoks teistsuguseid ühes olemise võimalusi ei ole – tema vastane vägivald on õigustatud.

Halloo – STOPP – see on vääraks keeratud põhjendus – kui inimene teeb, siis ta teeb – kui ta ei muuda oma käitumisi ja väljendusi, siis ta tahab sel moel käituda ja väljenduda – temal endal ei ole sellega teema, sest muidu ta otsiks teistsuguseid lahendusi.

Vägivaldne suhe ja agressiivne suhtlus ei ole enam enesele keerulise info vastu võtmise ja edastamise lahendus, vaid saadavast tähelepanust sõltumine – vägivald ja vähendamine on vajamineva tähelepanu saavutamiseks kasutatavad lahendused – korduvad ja täpselt välja töötatud Mina olen selline` informatsiooni ja tähelepanu iseendale andmise ja ka teise käest saamise võimalused.

Vägivaldse lahenduse kasutamine saab jätkuda, kuni on olemas see, kelle vastu saab olla agressiivne – on olemas see, kes nõustub vägivalla osaks saamisega või hakkab sellele, vägivalda kasutades, vastu. See on samasugune informatsiooni vahetamise tasand – selle võimaluse olemas olemine tähendab, et ei pea otsima teistsuguseid lahendusi ega otsima põhjusi iseendast – laps ei pea kasvama suureks.

Inimene jääb kindlal moel käituma suunavasse mustrisse kinni siis, kui temal on olemas vajadus, mis on endiselt aktiivne. Aktiivne vajadus tähendab, et on olemas informatsioon, mis kinnitab, et inimene ei saa seda, mida ja kuidas tema vajab. Aktiivne vajadus tähendab, et inimesel ei ole lahendust, kuidas ise endale vajaminevat tagada.

Aktiivne vajadus tähendab, et inimene on suletud sellise infoga täidetud anumasse, kus tema peab kogema, midagi sellist, mis teeb temale füüsiliselt haiget – ka tõene informatsioon on kogetav füüsilise valuna. Aktiivne vajadus tähendab, et inimene on selle informatsiooni vastu võitlemise faasis ning ta kasutab sedasama lahendust, mis temal lapsena oli - agressiivsus.

Aktiivne vajadus tähendab, et inimene ei ole mõistnud enese tegelikkust ega ole kohal reaalsuses – tema ei ole võtnud vastutust, et enesega toimuvast aru saada – tema on võtnud kanda, kellegi teise vastutuse – tema teostab enese kaitset, selle inimese asemel, kes seda oleks pidanud tegelikkuses tegema – see inimene ei valinud seda teha, sest see inimene tegigi haiget ja oligi ülekohtune – selle inimese poolt edastatud informatsioon, mis jäi kehtima, on see teadmine, mis muutis lapse Maailma teiseks.

Oli enne ja sai olema pärast – sõnad ei olnud enam tõesed – koos olemine ei olnud enam sama – kokkulepet ja tingimusi oli rikutud. Enesega kooskõlas olemiseks oleks laps pidanud koos olemise lõpetama ja ära minema – uus võimalus ja uus tegelikkus olid tema jaoks valed – uus kaotas senise ja tõi asemel selle, mis ja kuidas ei olnud ega saanud olla lapse valik – tema võimalused vähenesid, tema pidi seda, mis ja kuidas ei olnud, tema jaoks, õige. 

Kõik see tähendas, et laps pidi võtma kanda teise inimese valikuga kaasneva vastutuse – lapsele ei jäetud valiku võimalust - tema pidi sellega ühes elama ja selles osalema nii nagu see oleks olnud tema normaalsus - temast endast ei piisanud - mitte keegi ei arvestanud temaga ega pidanud temale osaks saanut traagiliseks - Oled ju õnnelik! Sinule ju meeldib! Sina ju tahtsid!

Laulusõnad kõlavad - Ah, Ema - selliseid ei tahtnud ma! .. - koer ei hammusta seda kätt, mis teda toidab - laps ei pööra oma viha selle vastu, kes on tema jaoks Oluline. Laps pöördub selle vastu, kes on temaga samas ja temaga sama - see on see, kes võtab lapselt vähemaks ja muudab lapsega seonduvat. Laps ei tunnista tõde - lapse elu muutnu oli vanema teadlik valik ja lapse tunnetega seonduv segadus oli vanem tahtlike tegude tagajärg - tunded tõid kaasa informatsiooni selle kohta, mida ei olnud võimalik teiseks muuta - lapsel tuli ise enda eest seista ja ise ennast kaitsta, sest keegi teine seda ei teinud - laps ei olnud oluline.

Laps kasvab suureks siis, kui ta kohtub informatsiooniga ja kogeb enese tundeid sellega seoses, kuid ta mõistab, et see on tema enda sõnum iseendale - tema ei eita seda - seega tal ei ole põhjust olemas olevat teiseks muuta. Temale teada olev on sama tähendusega, kuid ta ei reageeri sellele lapse lahendusega - tema on inimene, kes mõistab, et temal on ja tema jaoks on olemas see, mis on päriselt temal ja tema jaoks olemas - see on teadmine, millega tema saab arvestada ja mille alusel oma samme seada. 

Teise õnn ei tee teda õnnetuks, teisele kuuluv ei tee teda kadedaks, teise valik ei tee teda katki - see on teise reaalsus ja saapad, mille sisse inimene ei astu, sest sinna ei ole teda kutsutud ega ole sealses talle laua taha kohta kaetud. 

Minul ei asja sinna ega ole asja sellega, mis ei ole Minu ega Minule - teise elu kuulub temale - teine on see, kes selle eest vastutab ja enese elu ise endale loob - Ema ei pea suutma kõiki oma lapsi armastada, tädi ei pea kõiki õelapsi enese kaaslasteks valima, vend ei pea mõlema õe jaoks samal moel olemas olema, suureks kasvanud laps ei pea oma ema elus osalema - iga inimene teeb ise oma valiku - teistel tuleb see informatsioon vastu võtta ja sellega arvestada - austada teise jaoks õiget valikut, mis ei kuulu vaidlustamisele ega muutmisele.

Enese jaoks olulise saab jätta enese elust väljapoole - oluline teine on seal, kuhu tema ise astus - enam ei loo temaga ühist, sest see ei ole teise soov ja tahe - ühine on möödunuks saanu, mis ei jätkunud - sellest saab mälestus, mida saab sirvida - Mina ja Minu teekond/ Mina - Minu teekond ja Sina - Sinu teekond/ Mina ja Sina - Meie teekond. Valik, millisel moel tagasi vaadata, sõltub sellest, millise iseendani on Inimene kasvanud.

Inimene saab öelda Ei, teise inimese valikule - laps saab öelda EI oma ema valikule - teise inimese teekonda saab toetada siis, kui see ei võta eneselt vähemaks ega sunni kogema vägivalda. Vanemal on enese elu ja lapsel on enese elu elada - järgmise lapse sünd, uus elukaaslane, elukoha vahetus - ei pea olema lapse teekond ja kohustus taluda. Siis, kui enese kohta on informatsioon teada ja see ei muutu, siis on lapsel õigus valida, enesele teada oleva alusel, enesega kooskõlas olev tee ja astuda sellel ning jätta vanemale tema oma käia ja ise oma tagajärgede eest vastutada.

Marianne

28.08.2025.a

Lihtsalt keemilise aine mõju I - Sinu info, Minu kohta, olid Sina ise

 

Siis, kui inimene vajab enesele tähendust ja oma rolliMinale kinnitust ja enese infoga arvestamist ja iseenda vajaduste täidetust, siis on kõige „lihtsam” ja „loomulik”, et tema valib selleks välja teise inimese ja annab tollele teada, millisena teda tuleb nähtavaks teha ja kuidas teda peab vaatama – Mina olen Oluline, Mina olen selline`, Mina tean ja oskan, Mina olen Sinu jaoks olemas.

Jutt Jumalast on õige – kui enesele antu on vastu võetud, siis tuleb selle eest maksta – tuleb seda inimest, kes annab endale selle, mida ja kuidas saaks ise – kes annab ja on vahetuskaubana – kes annab ka selle ja on sellisel moel, mida ise ei saa - tuleb vaadata sellele inimesele vajamineval ja tema poolt ette näidatud ja oodatud moel. 

Vahetuskaup tähendab, et antule ja koos olemisele on määratud hind – see Sinule = see Minule. Vahetus tähendab, et variatsioonid ei ole lubatud – teistsugune vastus ei ole aktsepteeritud – teist moodi tähelepanu pööramine ja teistsuguse informatsiooni teatavaks tegemine ei ole lubatud. 

Kui juhtub, et eksitakse ja mööda pannakse, siis antakse sellest teada – Sina ei ole õige olnud, Sina oled saanud, Sina oled ära kasutanud, tee ennast õigeks, Mina ootan - Minule kuuluvat – Minul on õigus see saada. 

See inimene, kes vajab enesele – Mina olen selline`- kinnitust, väljaspoolt ennast, õige tähelepanu läbi – on üsna tõenäoliselt see inimene, kes loob ja hoiab alles suhteid, mille loo teine osapool on temast sõltuvuses. 

See inimene hoiab seda suhet - tõestamaks, et tema on kõike seda, millisena tema vajab ennast olevat. Sõltuvuses hoidmine aitab tagada vajamineva – sõltlane on kuulekas, alluv, tähelepanelik, ise ennast vaigistav ja kõrvale jättev ning kindlasti ka tänulik.

Sõltuvaks tegemine ja sõltuvuses hoidmine – see on info andmine – Mina olen Sinu lahenduste/ võimaluste/ teadmiste/ oskuste/ kasutuses oleva algus – Mina olen Oluline, sest Sina vajad Mind – seda kinnitab fakt, et Sina sõltud Minust – Sina ise ei saa/ Sina ise ei oska/ Sina ise ei tea/ Sinul endal ei ole – Mina teen võimalikuks.

See informatsioon on enesele tähtsuse ja tähenduse andmine, et enesele vajaminev tähelepanu kindlustada – Mina olen Oluline. Selline inimene ei anna informatsiooni, kuidas tema poolt käsitletav saab ise teha ja ise valida ja ise lahendada, sest on võimeline ise õppima ja ise enese teed mööda kõndima. 

Seega ta ka ei „näe” ega näita neid külgi ja tegusid ja võimalusi, mis tõestavad, et inimene ise saab ja ise oskab ja ka seda, milleks inimene on ise olnud võimeline. Selle asemel ta osutab, kuidas tema ning võib-olla keegi veel näeb ja teab, et teine ise ei saa, ise ei oska ega ole tollel(e) võimalik – jõukohane/mõistuse kohane.

Selline tegevus on enese tõstmine ja teise vähendamine – see on võrdlemine ja enesest vähemale osutamine ning tollele vastavasisulise tähelepanu pööramine. See inimene, kes jäetakse ilma, sihipäraselt ja eesmärgipäraselt, temale kuuluvast tähelepanust ja tema kohta käivast tõesest informatsioonist – see inimene võtab selle info kasutusele - siis, kui temal ei ole teistsuguseid teadmisi ega kinnitusi enese kohta võtta – siis, kui tema teole/ valikule/ sõnale/ olemisele/ väljendusele järgnev tähelepanu osutab tema vähemana ja valena olemist.

Sõltuvussuhte kõige tõsisem tagajärg on inimese, kui isiksuse, kasvamise pidurdumine – põhjuseks on valikud ja teod, mis ei ole kooskõlas iseenda ega ka terve mõistusega/ põhjuseks on vastutuse ära andmine – Oluline teine määrab, valib, otsustab, nimetab, kohtleb/ põhjuseks on vale vastutuse kanda võtmine - sõltlane kannab, sõltuvussuhtes, sõltuvuses hoidjale, kui inimesele ja tegelikule põhirollile, kuuluvat vastutust.

Sõltuvussuhte kõige valusam tagajärg on enesele olulisest ja vajaminevast ilma jäämine siis, kui teine ei vali anda seda, mida inimene on pidanud endale kuuluvaks – toetust/ hoidmist/ armastust/ tähelepanu/ huvi/ austust/ olulisust/ kuulumist – kõik selle, hea ja olulise, on võimalik kaotada siis, kui Oluline teine otsustab oma tähelepanu muuta või oma tähelepanu andmise täiesti ära lõpetada.

Sõltuvuses hoidmine annab võimaluse olulisest, elulisest ja harjumuspärasest ilma jätta ning sellest faktist teada andmine aitab käsitletavat kuuletumisele sundida. Sina pead Mind kuulama = Sinul on sellest kasu – seega, järgi ette näidatut ja arvesta tagajärgedega.

Sõltuvuses hoidja ei võta vastutust käsitletavaga toimuva eest – see teine on vahend, tagamaks vajaminevat – tähelepanu. Seega ei ole kogetav valu, isiklikud kannatused, tegeliku elu teekond – tema jaoks olulised – need ei ole tema teemad siis, kui neist ei saa vaheltkasu lõigata ja need kohustavad teda enesele vajaminevast tähelepanust loobuma ja ise ennast kõrvale jätma.

Ennast oluliseks tunnistavast tähelepanust ilma jätmine ei ole selle inimese valik - seega ta ei saa tunnistada teist Olulisemaks, iseendast – teise valu annab võimaluse tuua enese valu nähtavale, teise raskused annavad võimaluse osutada enese üle elamistele – Minu oma on suurem ja olulisem ja valusam – Sinu oma on tühisem ja väiksem ja Sinu enda poolt põhjustatud.

See vanem, kes on ehitanud üles ja seletanud endale ära, oma suhte lapsega, kui temale vajaliku ja õige tähelepanu allika – see vanem ei taha seda last siis, kui see laps ei vasta tema nõudmistele – laps ei taga õiget tähelepanu ega olulisust. 

Tegelikkus on vastupidine – lapsega kaasnev põhjustab kogemused, milles sisalduva muutmise jaoks peab leidma koha, kus oleks võimalik vajaminev tähelepanu saada ja selle, kes tagaks enesele vajamineva Olulisuse.

See vanem, kes ei saa valest lapsest lahti öelda ega oma kohustustest vabaks – see vanem kahestub – tema on inimene, kes ei taha seda, mis ja kuidas temal on – temal on roll, mis teda vabaks ei lase, sest selle rolli partner sõltub temast. 

See inimene peidab oma vajadused, kuid ta annab neist teada – tegelikkus paistab välja tema valikutest ja tegudest – see on näha sellest, milline hind tuleb lapsel maksta, et oma Emaga/ Isaga koos olla.

On väga sage, et inimene, kes ei teadvusta oma vajadusi ega võta nende eest vastutust ega ole iseendaga kooskõlas, on see, kes ei oska enesele olulist informatsiooni teatavaks teha ega oska ta vahet teha, mis on tema enda tee ja töö ning mis on see, mille ta saab anda teisele, endaga arvestamiseks.

See tähendab, et selline inimene saab oma info teatavaks tegemisel kasutada vägivalda ja vähendamist ning enese olulisusele rõhumist. Haiget tegev inimene teeb haiget põhjusega – see on äärmusesse ulatuv info edastus, sest tema on see, kes ei taha sel moel koos olla, tema ei taha sellist lähedust, tema ei taha selle teisega ühist, tema ei taha sellises ulatuses panustada, tema tahab teistsugust vastust/ vastu saamist - tema tahab ja vajab teisiti. 

Sel moel edastatava infoga kaasneb „huvitav” tõik – vägivalda kasutav inimene ei võta vastutust enese teo ja sellega kaasneva eest – temast ei saada aru – tema pidi sel moel – kuna teise pärast, siis teine ise põhjustas. Tähelepanu suunamine, teisele, on selle inimese kattevari, selleks, et säilitada enese õige nägu – Mina olen selline`.

See Mina on teise vastu vajamineval moel olnud, selle teise jaoks teinud ja endast andnud, kuidas see teine nüüd osutab, et tema seda kõike ei ole – enese poolt antut arvesse võttes, ei ole tema sellise tähelepanu vääriline – see on tema vastane ülekohus.

Tema poolt teada antu sisaldab väidet, et tema on see, kellele tehakse, selles kohas ja selles loos, ülekohut ja liiga. Enesest vähendatud ja teisest sõltuvuses olev inimene mõistab seda lugu nii - Mina olen enesele osaks saava põhjus – Mina teen teisele liiga, kuna Mina ei ole teise vastu Õige.

Käsitlemist teostav inimene saab selles kohas püsti tõusta ja aplodeerida – iseendale – tema on saavutanud vajamineva – teine usub tema poolt teada antut – tema on olulisem, teisest – tema informatsioon on teisele A ja O.

Marianne

27.08.2025.a

Kodu, mida kunagi ei ehitatud olemas olema

 

See inimene, kelle Minapilti on vägivaldsel ja manipuleerival viisil muudetud – on inimene, kelle isiksuse loomulikku kasvu on pidurdatud - teda on, informatsiooni ja vägivalda kasutades, teisale koolutatud ja tõele mitte vastavate teadmiste kasutamisele suunatud – see tähendab, tema enda ja temaga seonduva informatsiooni vastu võtmise ja töötlemise, valikulisust - tema on jäänud kordama temale etteantud radu.

See inimene jõuab välja samade järelduste ja tulemusteni – tema tee on muutumatu muster, sest sellesse ei ole võimalik uut informatsiooni juurde anda ega vanu teadmisi muuta. Põhjuseks see, et tema Minapilt on tema töö, kuid ei ole tema enda looming – see on, teis(t)e informatsiooni pealt kopeeritud ja temale nähtavaks tehtut aluseks võttes, loodud suurus ja väljendus - see toob kaasa selle, et inimesel puudub enese tugevus - tema ei toetu iseendale, vaid sellele, mida ja kuidas ei ole olemas.

Sellise inimese elus on olemas see teine, kes on andnud teada, kuidas on inimest kogeda ja näha – see teine on andnud teada, et inimese valikud ja väljendused, ise valituna, ei ole õiged ja head – need teevad liiga ja võtavad vähemaks sellelt teiselt. See teine on andnud teada, et inimene peab temale kuuletuma – peab tema informatsiooni kasutusele võtma – põhjuseks see, et tema on nendest kahest Olulisem.

Inimest vähendades ja tema õigusi piirates - sel moel muudetud temast loodud Minapildi olemas olemine tähendab vähendatud teadlikkust iseendast ja enesega toimuvast ja ümbritsevas aset leidvast – ise ennast ei usuta ega mõisteta ega kuulata – Olulise teise väited ja sõnad on tõesemad – seda isegi siis, kui nad on vastupidised, reaalsusega ja selle inimese tegudega.

Sellist Minapilti omav inimene on omal moel kaotanud oma piirid – ta on Olulise teisega ühes ja tollele avatud - temale antud informatsioon keelab iseenda välja selgitamise, enese piiride paika panemise ja nende nähtavaks tegemise – seda isegi siis, kui need on tajutavad ja nende ületused on kogetavad.

Sellist Minapilti omav teab, et tema ei tohi olla takistus ega võtta ära võimalust sellelt, kellel on olemas põhjus väljenduda tema vastu ja kasutada teda enese huvides. Sellist Minapilti omav inimene teab oma kohta – temast olulisemal on õigus temaga kõike teha, sest tema ise on alati sellise käitumise/ väljenduse/ lahenduse põhjus – temaga ei saa teisiti ning Olulise teise positsioon annab tollele õigused - valida ise oma väljendused.

Sellist Minapilti omava inimese kasutuses on informatsioon – tema on enesest olulisemast alati vähem – ta on vähem ehk teisele alluv. See teadmine tagab, et tema ise allutab ennast - nii sellele, kes on Oma – põhi rollide ühendus, kui ka sellele, kes on temast üle mujal – seda siis, kui see teine on tõestatult Olulisem – kehtib selle kohane informatsioon ja inimene vajab seda teist, sest tema, ja temaga seonduv, sõltub sellest teisest.

Selline Minapilt tähendab mitteformeerunud isiksust – tema põhiMina on see, mis tema kohta teada on antud ja ka see, kuidas teda koheldud on. Ajas saab tema põhiMina liiteid ja infot juurde – inimese reaalne elu tõlgendatakse selle Mina vaatevinklist – sobivale ja muudetavale pööratakse tähelepanu ja antakse koht – selle Mina kinnituseks sobimatu jäetakse kõrvale ja see ei lähe arvesse.

Selline inimene võtab sama mustri üle – tema tunnistab eneses olevat ja enesele osaks saanut selle sama valemi alusel – jääb see, mis kinnitab põhiMina – kaob see, mis seda ei kinnita. Inimene võib olla ilus, tark, andekas, veetlev, kõhn, edukas, oskuste ja võimalustega – kuid tema ei näe sellist iseennast – tal ei ole sellise iseenda olemas olemise kohta toetavat ja tunnustavat tähelepanu – tema näeb seda ennast, kes on vähem ja nende omaduste, väljenduste, oskustega, missuguse tema olemas olemist on temale kinnitatud.

Sellel inimesel on olemas ka teine Minapilt – see on Mina, kes on olemas siis, kui ta on eemal temaga manipuleerivast inimesest ja seda tegevust toetanud keskkonnast. Siis on tal enese kohta kasutusel teistsugune informatsioon, sest sealses on olnud olemas seda teist teda kinnitav tähelepanu ja kohtlemine.

Kurb on tõsiasi, et see teine Mina taandub ja muutub olematuks siis, kui inimene kohtab enese vähendamist ja kõlavad samasugused märksõnad, mis kinnitavad üle selle, millisena teda nähakse ja kuidas teda kohtlema hakatakse. Üheselt on selge, et tema on kaotanud oma olulisuse ja sõltub sellest teisest – teise informatsioon kirjeldab teda ja kirjutab ette, kuidas ja millisena tema tohib ja peab ning mida, kuidas ja millisena ei tohi.

See inimene, kes teab, et tema ei ole Oluline – on kaitsetu, vägivalla ja manipuleerimise ees, sest selline kohtlemine on tema puhul normaalsus. Tal võib ja saab olla ebamugav ja valus, kuid ta ei saa, midagi ette võtta ega selliseid kogemusi põhjustavaid tegevusi lõpetada – tal ei ole selle kohast mudelit ega informatsiooni. Tema teab oma kohta ja kohustusi.

Vägivaldse käsitlemise teel omandatud Minapildi suurim äraspidisus ja valus õudus, peitub tões, et hoolimata enesele osaks saanust ja saavast, on see inimene see, kes on suunatud tema vastu vägivalda kasutava teisega seotud suhte hoidmisele – tema teeb kõik endast oleneva, et see jääks alles – see on tema ülesanne, mille täitmise põhjus on, Olulise teise poolt, temale teada antud informatsioonis -

Mina tahan Sinuga koos olla, kuid Sina ise takistad seda – Sina ise oled see, kes ei lase Meil koos olla – Mina tahan Sind paremini kohelda, kuid Sina ei mõista seda – Sina ise rikud kogu loo ära – Sina ise teed endale haiget, sest Sina sunnid Mind – Sind, sellisel moel kohtlema – Sina oled see, kes ei saa Minust/ aset leidvast/ Maailmast/ iseendast õigesti aru.

Suhte hoidmisele suunatuses on vastus sellisele informatsioonile – Mina tahan Sinuga koos olla – Sina oled Minu jaoks oluline – Mina hoian Meie suhet – Mina teen selle Sinule võimalikuks – Mina asendan Sind, kui Sina ise ei saa - Mina olen Sinule ustav – Sina oled Minu jaoks ainus – Mina teen ennast korda ja siis Sina saad – Minu jaoks olemas olla.

Mina ei saa, sest Sina - on algoritm, mis muudab inimese mõttemaailma nii, et tema ei saa endaga midagi peale hakata – vägivaldse teise, enese ellu lubamine ja sellise teisega suhtes olemine ja sellise suhte hoidmine, on inimese kasutuses oleva informatsiooni alusel õige – tema on vale siis, kui tema ei tee seda.

Mina ei saa, sest Sina - on teadlikkuse ja tegelikkusega manipuleeriv info, mis mõjutab ka aastakümnete pärast – see, mis on mürk, saab joodud põhjani, sest nendes sõnades peitub teade – Sina Oled Minule Oluline!

See inimene, kes vajab enesele olulisust – kohta, kus temaga arvestatakse ja seda, kes temaga koos olla tahab – püüdleb sellise kohtlemise ja koos olemise poole. Tema eesmärk on jõuda kohale – seega ta talub ära vägivalla ja elab üle vähendamise – kõik selle nimel, et jõuda kohta, kus teine on võimeline temaga koos olema.

Olulisuse kaotanud inimene on see laps, kellel ei olnud anda endale - tõest, ühest ja paika pidavat informatsiooni, et temaga tahetakse koos olla. Käsitlemise käigus on tema põhiMinale antud teadmine – keegi ei taha, väärtust ei ole, põhjust ei ole – olemas olemine ei ole argument. 

See inimene on kogenud, et temast endast, enese jaoks Olulise teisega koos olemine, ei sõltu – tema on sellest teisest sõltuv - teine valib suhte alguse, kestmise ja lõpetamise, kuid ka sisu, läheduse, tähtsuse ja tähenduse. 

See inimene teab, et tema väärtus põhineb sellel teisel, kes teda kasutama nõustub ja temaga koos olemist taluma peab – inimesel endale tuleb osta endale koht, selle teise kõrvale ja ühine aeg, selle teisega koos.

See inimene on see laps, kellel tuleb osta koht - oma Ema/ Isa kõrvale ja aeg - oma Emaga/ Isaga koos olemiseks. Põhjuseks see, et tema on see laps, kellel tuleb ise anda endale väärtus, mida Ema/ Isa hindab ja temaga jääma ja teda tahtma paneb.

See laps, keda tema Ema/ Isa oluliseks ei tunnista ja, kellele sellekohast informatsiooni teada ei anna – ei suuda endale kunagi sellist väärtust osta, et Ema/ Isa oleks nõus – nende kahe vahelise suhte hoidmise eest - enda poolse vastutuse ISE enda kanda võtma. 

Tundub võimatu ülesandena – omada olulisust siis, kui enese võimalikuks teinud inimene/ inimesed on võimelist enesest alguse saanust lahti ütlema ja temaga koos olemist lõhkuma ja teda inimesena vähendama - nende tegude eesmärk on - lapse, enese elust ja enese kõrvalt, ära kaotamine - enese jaoks olematuks tegemine. Laps on samm, mida ei valita mäletada ega enese valikuks tunnistada ega enese vastutuseks pidada.

Marianne

26.08.2025.a

Sinu Mina ei ole Mina II - Kutsuge kohale Lapse kaitse

 

Inimesele teada olev ja tema kasutuses olev info muutub ajas ja see muudab senist. Vastavalt muutuse kogemisele ja tõlgendamisele - inimene, kas nõustub selle infoga ja on nõus sellega ühinema või ta hakkab sellele vastu – siis inimene tegutseb ning otsib ja valib lahendusi.

Vale info vajab muutumist/ muutmist õigeks – õige info vajab sellekohast kinnitust, mille annab tähelepanu suunatus ja täpsus. See, mis on ühe Mina jaoks õige ja vale, ei pruugi teise Mina jaoks tähendada sama – infode ja vajaduste erinevus toob kaasa Minade vastuseisu – teise Mina takistamise, et too ei saaks Õige infoga kaasnevat eirata või Vale infoga kaasneva teoks teha - teise Mina muutusele suunamise, et iseenda Mina saaks enesele/ enesega seonduvale vajamineva kinnituse – see vajaminev on see info, mis on sobiv ja söödav ehk iseenda poolt nähtavaks tehtud Minaga kooskõlas.

Info edastuse teostamine ja vastu võtmise kogemine, vägivaldsel ja vähendaval moel, toob kaasa turvatunde kaotuse, sest see Mina, mis nähtavale tuleb, ei ole see, kellega on koos oldud – see ei ole enese Mina kaaslane. See on keegi teine, kellele ei loe senine – see Mina reageerib, ühist ära lõhkudes - see teine Mina ei järgi ühes olemise põhi mõtet ega väärtusta seda – see Mina on võimeline teisele haiget tegema ja teist üksinda seisma jätma.

Turvatunde kaotus tähendab, et aset leidnu ja enese kohta tuleb selgitust saada – Miks teise poolt edastatud informatsioon ei näidanud seda Mina, kellena ise ennast teatakse ja miks teine ei teinud infot teatavaks selle Minana, kellena teda teatakse.

Vägivaldsele keskkonnale on iseloomulik, et vägivalda kasutav põhjendab, oma tegu, olemas olevast Minast erineva Mina olemas olemisega – vägivaldselt reageeriti selle teise Mina pärast. Vähendavat reageeringut ei nimetata ega tunnistata valeks, sest see oli põhjendatud – see teine Mina andis selleks aluse.

See on uue Mina loomise ja esiletoomise algus – olemas olevat ei ole, on olemas hoopis teine Mina, mille, vägivaldsel moel infot edastav nähtavaks teeb – tema suhtleb selle Minaga – selle Mina kohta informatsiooni andes ja sellele Minale nõudmisi esitades ja ülesandeid jagades. Sel moel saab tema endale partneri, kelle vastu suunata sellise iseenda väljendus nagu tema ise endale on valinud – see teine Mina on, sel juhul, tema Minaga vastavuses ja reageeringule kohane.

Vägivaldne Minapildi muutmine on manipuleeriv käsitlemine – see on tahtlik ja eesmärgipärane tegevus. Enese kaotuse kogemus toob kaasa turvatunde kaotuse, tõese ja paika pidava info vajaduse ning tegeliku Minana olemas olemise võimatuse – selleks on vaja õiget tähelepanu ja õiget Mina vastaspartneriks, kes selle teoks teeb - kuid sellist teist ei ole.

Minapildi muutus, mis on kogetav enese kaotusena, on inimese arenguga kaasnev üleminek – uus info annab teada uuest ja senisest erinevast Minast, mida veel ei ole, kuid milleni on vaja jõuda – teetähis on juba paigas ja sellele vastav kohtlemine ka.

Minapildi muutusega seonduva segaduse algus on lapse teadlikkuses, mõistmises, senises Minas ja temale antud informatsiooni selguses. Minapildi muutus on kogetav vägivallana, sest Ema/ Isa/ Kasvataja/ Õpetaja/ Sugulane, kes piirab lapse õigusi ja vabadust, kuna sunnib ja kohustab teda tegelema teemadega ja tegudega, mis ei kuulu Lapse kohtustuste hulka – vähendab lapse senist Mina.

Laps kogeb, et suur inimene ei tunnista Last, kui autoriteeti ega iseendale õigust omavat isikut – suur näeb ja kohtleb teda senisest erinevalt – Laps protestib, kuid suur ei allu Lapsele ega tagane – ennast kaitsev ja enesest teadlik ja senise Maailma korralduse mõtestanud Laps ei nõustu selle otsusega.

Laps tahab ennast tagasi – tema tahab, et Suur annaks temale informatsiooni, mille järgi laps on endiselt Laps, kõigi nende õigustega ja vabadustega, mis temal enne olid ning Laps tahab, et Suur tegeleks endiselt nende asjade ja teemadega, mis Lapse ellu ja aega ei kuulu. Suur on suurem – Laps peab olema veel suurem ja jõulisem – seega tuleb võtta kasutusele vägivald ja jõud ja manipuleerimine ja tähelepanu, et ennast nähtavaks ja kuuldavaks teha.

Vägivalda kasutavad need inimesed, kes ei ole kasvanud mõistmiseni, et selles loos on tõsine ja oluline vahe sees - Mina Lapsena ja Mina Inimesena. Laps on kindel ajajärk ja vanemaga seotud suhte selgitus, kuid ei igavene õigus olla õigustega, kuid ei vastutuseta ja kohustusteta.

Mina pean! - on Laps, kes elab oma elu ja valikuid, kuid kes tunneb, et temale tehakse liiga – tema elu ja valikute tagajärjed on, siis kui need lähevad vasakule või untsu või maksma, kellegi teise ülesanne.

Seda sellepärast, et inimesele osutatud tähelepanu muudab tema senise Mina valeks ja nimetab temaga seonduva teiseks – vähenevad õigused, suurenevad kohustused, tähelepanu ei näe ega näita teda endisena.

Suureks kasvanud Laps reageerib sellisele olukorrale möödunud aja lahendusega – vägivaldne ja jõuline info edastus – tähelepanu suunamine ja infoga manipuleerimine ning emotsionaalsed väljendused, selleks, et teine taastaks senise – inimese Mina on alles ja sellel Minale võimalik ja vajalik on alles – tähelepanu, mis tõestab selle Mina olemas olemist.

Minapildi kaotus on kogetav vägivallana ja traumaatilise kogemusena, mis viib vääristunud Minapildi loomiseni ja enese teadlikkuse kaotuseni siis, kui see on aset leidnud rollidele suunatud ühenduses, milles põhirolli tähtsus on devalveerunud – põhirollis olemine on seotud tingimustega – lapsele lisatud rollide ja kohustuste täitmistega, mis ei ole tema omad - need ei ole vastavuses temaga – need on teda, kui inimest vähendavad ja lapse õigusi piiravad.

Põhirolli nimede varjus etendatakse teistsuguseid rolle – tegelikkus on segamini aetud valedega – manipuleeriva käitumise ja muutuva infoga mõjutades pannakse laps vastutama, kellegi teise valikute eest, kellegi teise tunnete eest, kellegi teise vajaduste eest ja lapsele eluline-oluline nimetatakse ära võetavaks ja kätte saamatuks siis, kui laps temale osutatud kohustusi ei täida ning laps ise ei saa endale olulist suhet enesele kindlustada. 

Enese kohta käibel olev informatsioon - Mina ei ole oluline! - tähendab, et lapsel on olemas vajadus, et lapse Minale partneriks olev Mina teeks lapse Õige Mina nähtavaks ja kogetavaks - püsivalt. Selle asemel on nähtaval Vale Mina, sest enesega ühes olemise teeb teoks teise Vale Mina.

Inimesena kasvamine on loomulik ja vajalik ja oluline protsess – kuid, kui seda ei lasta teha ausatel tingimustel ja toetust kogedes ja ise endale teed valides, vaid teise inimese vajadused ja teise inimese kohustused antakse lapse vastutada ja seatakse tema eesmärgiks – põhjuseks teise tõestatud olulisus - siis otsib ja vajab laps/ suureks kasvanud inimene enesele olulisust - seda teist, kes temaga ja tema informatsiooniga arvestaks, selles kohas, mis on Meie, mis toetub selle Meie põhirollidele ja mida teine ei muuda ja, milles teine ei sea tingimusi, et tagada enesele vajaminevad piirid kahe vahele ja inimese ette. See on teine, kellele on oluline olla koos nii nagu ollakse - ilma rollimängude ja valetavate maskideta.

Marianne

25.08.2025.a