... üks ja sama lugu kordumas läbi erinevate aegade - see, kes seismas vastas, tundmas sama, mida see, kes seisab vastas ...
„Sina ei küündi – Sinust ei piisa. Sinust ei ole asja.” Kuulen neid sõnu, kõrvades, järele kajamas, näen neid pilkude sees – ja taas ma lähen ning tõestan, et on ikka küll – mina saan ja suudan. Tõestan, et kustuda pilti enese sees – mälestust sellest, et minust ei piisa. Kui olen tubli, veel tublim, kordades tublim – koristan tallid, päästan Maailma, olen korralik ja sõnakuulelik, allun ja täidan käske – siis ... ehk siis olen heakskiidetud – iseendana vastuvõetud.
„Pealmisel pinnal on kohustus - PEAN - mina pean, sest ta on õde. Kuid kohustusest kinnipidamine oleks enese vastu minemine, sest mina ei taha. Enese sees on häbi olla mina - mina ei ole nii tubli. Häbi on kaetud ohvri näoga - minul ei õnnestu. Lahvatab kadedus - mina ei küüni selleni. Tõuseb viha - kui tema ei teeks ega oleks, siis mina ei tunneks. Ellujäämiseks kasvatan viha veelgi – mina ei taha teda näha ega temast kuulda. Kui ma ei kuule ega tea, siis luban enesel olla vaba – siis ma ei pea olema tubli ega parem ega suutma olla õigem.”
Ema ütles, kui leinasin ära surnud hamstrit, kes oli olnud oma – Nutta võid omade pärast, sest omad hoiavad kokku – raskustes seisavad kõrval ja jäävad alles.” Ütles nii, kuid ise tõukas oma õe enesest eemale ja valis vale, et anda enesele võimalus olla õige. Ema ei öelnud ega näidanud ette – kuidas olla ja mida teha siis, kui oma teeb omale haiget?
Kui teine oli tubli, siis tema oli tublim. Kui teine oli hea, siis tema oli parem. Oli võrdlus – ema sõnad, tõstes ühte, vähendasid teist – tema on ja saab – Sina ei ole ega saa. See oli valus, kui nägin, kuidas teist võeti vastu ja talle osutati toetust ning tunnustust selle eest, et ta oli tema.
Sain selgeks, et pidin pakkuma hea tunde kogemise – andma võimaluse tunda uhkust, kuid põrkasin vastu takistust – olin ja olen, ikkagi ja ainult, mina – see, kes on häbi. Oli väga valus, kui ema tegi vahe vahele ja ma ei saanud minna ega olla ühes, sest minul ei olnud, midagi peale enese anda.
"Jätke mulle alles minu koht, kus ma saan olla sellisena nagu mina seda olen. Ärge hüljake mind ega jätke tervikust välja, kui ma ei suuda olla enesest parem."
Marianne
28.02.2023.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar