reede, 10. veebruar 2023

Inimese ära peidetud pool

 


Inimesest pool

jääb pimeduse sisse -

on varjus näod,

enese sees,

mis valitud,

et ellu jääda

ja toime tulla.


Sellel inimesel,

kellel seljataha jäänud

on kogemus,

mis teda traumeeris,

tuleb leida lahendus,

kuidas edasi elada,

sest on kohustus,

elus olevana,

edasi elada.


Teiste heakskiidu

ja tunnustuse leiavad

need haavatud,

kes selleks valivad

õigeks loetud lahenduse.


Valedeks saab nimetatud need,

suured ja väikesed inimlapsed,

kes enese aitamiseks valivad -

viisid, mida ei aktsepteerita,

lahendused, mis on keelatud,

teod, mis on taunitud,

valikud, mida halvustatakse.


Kui, inimlaps

ei mõista ise ennast

ega saa enesele toetust

ega anta talle mõistvat abi,

vaid ta kuuleb -

Sina ei tohi!

Sina pead!

Sina oled vale!

Sina ole vait!

Sinu käest ei küsitud!

ja veel ühte ja teist

„toredat” ning „toetavat”.


Ja ta tunneb

vitsa puudutust,

sakutuse kibedust,

rusika maitset,

rihma painduvust

või kogeb pilke,

mis jäätavad,

hülgavad,

nimetavad

või hüljatuna

ja külmetavana, 

sõnatus vaikuses piinleb.


Kui inimlapse hinges on segadus

ja ta ise on tundmas tunnet,

mille nimi,

kui võti endasse,

on kaotsis,

siis selleks,

et ise oma elu elamisega,

toime tulla,

tuleb temal endal

leida endast väljapääs.


Siis, kuna ta elab,

ja, kuna ta peab,

siis tema peab

leidma üles selle viisi,

kuidas tema toime tuleb.


Nimekiri nendest asjadest,

millega ja kuidas,

inimlapsed valivad

ise ennast aidata

on äärmiselt kirju ja pikk.


Kui, oma tundest

teed välja otsiv

inimene valib,

siis see tähendab,

et tema väljendub tundena

proovides seda endast välja saada

või ühe tundega teist tunnet ,

ära kattes, kustutada.


Siis ta ei mõtle,

mida ja kuidas ta teeb,

mida ja kuidas

ta endale või teisele teeb -

tema vajab tegu,

et päästa ära ise ennast.


Inimlaps,

kes leidnud üles

töötava võimaluse,

ei pruugi ise mõistagi,

MIKS ta kasutab lahendust,

mis teda aitab -

temal on abiventiil,

mis teda aitab.


Valitud lahendus

tuleb kordamisele,

kui seda kasutades

saab kogeda seda,

mida muidu mitte,

saab olla sellisena,

nii nagu muidu mitte,

saab vallandada

eneses oleva pinge -

saab olla vabastav lahendus -

iseenese jaoks.


Need,

kes, inimlapsi,

kasvatavad ja kontrollivad,

tagasisidet annavad

ja oma hinnanguid

teatavaks teevad -

kui nemad märkavad

ja tähelepanevad

seda, mis vale

ja eba õige,

küll inimlaps,

siis sellest kuulda saab -

ja neil on õigus,

valet inimlast,

siis karistada.


Kui inimlaps,

oma abiventiili kasutades,

siis lööb või kiusab,

või jalgu trambib,

või jonnides karjub,

või vastu hakkab,

või valetada valib,

või millegi katki teeb,

või ennast näljutab,

või toitu sisse kuhjab,

või ise ennast lõikab,

või kangemat kraami joob,

või tubakat suitsetab,

või narkotsi süstib,

või ise ennast rahuldab,

või teistelt varastab,

või oma keha augustab,

või naha tätoveerib,

või teise soo riided selga paneb

või tänavalt valed sõbrad valib -

ja oma tegevusega vahele jääb

või silma paistab,

siis ta teada saab,

et tema on VALE.


Inimlaps

teeks ja oleks teisiti,

kui tal oleks teine lahendus,

kuid kuna ta vajab

ja temal on,

siis ta valib selle,

mis töötab ja lahendab -

ta teeb,

kuigi teab,

et ta on vale.


Olles nimetatud valeks

ja tundes ise ennast valena,

tuleb inimlapsel leida lahendus,

et selles

suures ja segases Maailmas,

suuta ja osata ise ennast varjata -

olla väljas see, kes on Õige

ja enese sisse peita ära too, kes on Vale.


Olles väljas üks

ja teine sees,

on väline erinev sellest,

mis ja kuidas on enese sees -

inimene vajab kompenseerimist,

tundepinge maandust

ja hetke, milles,

ennast poolitamatta,

saada olla tervikuna.


Selleks, et suuta olla õige,

kontrollib inimene ise ennast -

mida rohkem on kohti,

kus tuleb olla õiget moodi õige,

seda enam tema peab

kontrollima ise ennast.


Mida suuremaks kasvab

enesele olulise kaotuse hind,

seda enam vajab inimene kontrolli

ja seda enam ihkab ta vabadust -

enese vabastamist -

enese vabaks pääsemist.


Mida suurem on oht,

olla vale

ja kaotada enesele vajalik,

seda suuremaks kasvab pinge,

seda enam tulevad mängu,

need varjudesse peidetud enese näod -

aktsepteerimatud lahendused,

taunitavad teod,

halvustamise osaliseks saavad valikud.


Mina olen mina – 

ja seega mina pean,

kuigi mina tean,

et olles väljas õigena 

olen ma vale -

olles valena õige 

ei ole mina 

see enese õige Mina.


Marianne

10.02.2023.a

Kommentaare ei ole: