Mida tähendavad väljendid – Otsusta oma südamega. Kuula oma südamega. Tunneta oma südamega. Räägi oma südamega. Millega siis – kas tunnetusega – tunnetega – tunneteta?
Südamel on mitmeid tähendusi – see võib olla organ, tuum, armastuse kuvand. Süda on kese – enese keskpaik – Alguse Allikas. Tegu ei ole tunnetega, vaid olemisega – kõikusesega ühenduses olemisega. Küsimus ei ole selles, millises paigas või kuidas ollakse, vaid millisena valitakse olla – milline energia olek endale valitakse.
Inimese jaoks on keeruline olla, kuidagi või midagi - olla sellisena, mida ta ei ole veel teadlikult kogenud, sest tal ei ole kogemust, nime, mille tähendus oleks mõistetav ega eeskuju. Enese sees olevale ja toimuvale ei ole võimalik teistelt malli võtta, sest see ja seal on kõigil nii nagu on. Kuidas on, kui ei ole ja kuidas ei ole, kui on? Kes ütleb vastuse, kuidas seda mõista ja kuidas hinnata oma olemist? Kui inimesel puudub kogemus, siis ta ei tea, millal on - milline on, et ta saaks anda enesele kinnitava teadmise – nüüd ja nii ongi.
Olemas olemine nii nagu p´oldaks olemas, on avardumine. Inimese mõtted, tunded, reageeringud on enese tegevuses hoidmine – tunnetatavalt iseenda jaoks olemas olemine. Inimene ei saa olla kõikjal, kui ta kontrollib enese piire ja seisundit. Enese olemas olemise kontrollimise lõpetamine, avardumine, ilma tuntavate piirideta olemine, vabastab ja puhastab, sest inimene ei seisa vastu ega hoia kinni. Energia ei seisa paigal. See, mis on, see läheb. See, mis tuleb, see läheb läbi, et anda teed enese järel tulevale. Olematus ei ole tühjus tavatähenduses. Avardunud olemine on olemas olemine, kuid inimese mõistes ei ole, sest seda, mida ei saa kinni ega alles hoida, seda ei saa omada. Inimene vajab omamist, et kinnitada enese inimesena olemist.
Inimese Mina piirid hoiavad inimese suletuna. Mina on vangistanud inimese vaba meele. Selleks, et inimene ei peatuks ega läheks „lendu”, hoiab Mina inimest töös. Inimese töö on iseennast, kui energiat, erinevate tunnete energiaks nimetades, väljendada tundeenergiana. Mina tahan – Mina vajan – seega Mina olen nimeline tunne. Tunne on reageering – voolu takistamine – millegi omada tahtmine. Tahtes omada, otsustab ja valib inimene tunnetega – tunnetena olles tunnete ülesannetest lähtuvalt. Tundetuna olles on inimene ise ennast tasalülitanud – välja lülitanud. Avardununa olemises olles tulevad vastused justkui ei kusagilt – ei olnud, kuid on olemas. Neid teadmisi ei ole vaja kaaluda ega neis kahelda – need tulevad nii nagu on.
Marianne
08.10.2021.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar