KASU – neli tähte, üks sõna, millel erinevad tähendused. Teise suust kuulduna annab laps sellele sõnale oma tähenduse – kui ei ole kasu, siis ei ole järelikult vajalik ega väärtuslik. On nõutus ja kasvab hirm. Enese järgmine hetk on teadmata ja see on hirmutav. Seega peab suutma olla kasulik – olla teise jaoks vajalik vahend. Lapse elu – olemine, teod ja tulemused on tulemus, mida hindab sõnade lausuja – valiku valinu.
Andes iseendale tähenduse, teadis laps, et tema peab tooma/ looma kasu temale mõistetavas tähenduses – tema peab olema vajalik – sellest sai lapse olemas olemise eesmärk. Kui alguses oli eluliselt vajalik olla vajalik oma emale, siis hiljem kandus see ülesanne üle ka teisale – tuli suuta olla vajalik ja õige kõigi nende jaoks, kellel oli võimalus ja/ või ka tahe last hüljata. Selline käik avardas tähendust - kui ise ei oldud iseendana väärtuslik, siis pidi omama seda, mis tõstis enese väärtust – tuli olla omanik asjadele, mille väärtust mõõdetakse rahas.
Ühel hetkel oli olemas teadmine, et ka enese aeg on väärtus, kui seda ära anda teise heaolu loomiseks, sest inimeste maailmas aeg on raha - kui ei ole raha, siis peab olema aega. Lapsel oli uskumus – tema on olemas, sest ta on vahend teise inimese loo sees. Sellest sai lapse Mina-pilt – olen olemas teise pärast ja teise jaoks. Seega ei ole enesel enesele õigust – Maailm tuleb läbi teis(t)e.
Vastu võtta teadmine, et laps sündis, sest oli tema aeg tulla ja see oli vanemate valik, kuidas see võimalikuks sai. Vanem andis lapsele oma tähenduse enese vajaduse järgi, kuid see ei muutnud tõsiasja, et laps sündis, sest oli tema aeg olla olemas. Hingede teed ja inimeste tunded – inimesed värvivad tunnetega eneste lood ja Maailma ning see aitab, kui selleks on aeg, inimestel kokku saada või lahku minna - eesmärk pühitseb abinõu ...
Marianne
25.10.2021.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar