Kes on see, kes inimesega ühes reisib? Vahetades sagedusi, kõndides erinevates aegades ja lugudes, on inimesega kaasas ja ühes see miski või keegi, kes olles Mina ei ole inimese tänase aja Mina, vaid osake kõiksusest – osa ühisest ajast, kuid erinevatest Maailmadest.
Too teine tuleb kui on aeg toetada teed, millel kõnnitakse. Too teine on vibratsioon, mis võimendab nimelist energiat. Too teine läheb, kui lugu ühes temaga saab läbi. Tolle tulemine muudab inimese nägu ja tegusid, sõnu ja olemist. Inimese mina vajub ja tahab paigal püsida, kuid too teine aitab sagedust tõsta ja hoida. See on selline hetk, kus inimene on tegemas, ütlemas üht, kuid enese üllatuseks, jahmatuseks lausub ta teist. Aeg, mil ollakse oma tunnetest üle ja luuakse ühendust – armastusena.
Inimest ajab lühisesse mõte, et tema sees on veel keegi või miski. See kasvatab inimeses hirmu, et tema ei ole see, kes ta on. Mis ja kus on siis tema ja kus ei ole? Mis on inimeses inimese oma ja kuidas kaitsta ise ennast? Mõte, et ollakse inimskafander, mida sageli kasutavad/ juhivad kõrgemad, kuid vahel ka madalamad sagedused. Seestumine, üle võetud, hääled, kahestumine, lõksujäänud hinged, rändavad vaimud, skisofreenia – püüd seletada käsitamatut, et mõista toimuvat.
Inimene ei oska nimetada seda, mida ta ei tea ega näe. On tundmine ja teadmine. Juuksevärv, riided, kohad, inimesed on valed. Muudetakse välimust, et sisemine saaks läbi välise nähtavaks. Häälestutakse sagedusele, millel töötada st kõndida teel, mis saab nähtavaks. Kas inimene võtab oma tee vastu või võitleb olemisele vastu? Kas inimene voolab või loob iseendale tõkked? Mis on inimene, kui ta on kes?
Marianne
13.05.2021.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar