Tundmatu aed

 

Teadsin Sinu nime,

kuid ma ei tundnud Sind.

Kuigi kõndisin kõrval

ja olin aegades ühes -

mina ei tundnud Sind.

Võisin käia Sinu ümber

ja küsides koputada,

kuid hoolimata sellest

jäid minule suletuks -

Sina ei avanenud

ega lubanud puudutada end.

Ehk ei olnud ma leidnud

või polnudki võtnud

üles seda võtit,

mis avanuks Sind -

olid ja jäid suletud aiaks,

mis varjatud pilkude eest.

Sinu välise näoga suhtlesin,

valitud maskiga koos olin,

kuid ma ei teadnud,

kuidas iseendas tunned,

mida endas mõtled,

tegelikult elust arvad.

Olid ära unustatud aed,

sest välise fassaadi taga,

mis kattis sisemist poolt,

olid seal kusagil sees

päris iseendana olemas.

Mina nägin küll Sind,

kui vaatasin,

kuid ma ei tundnud Sind,

kuigi ust küsivalt puudutasin -

minul jäi saamata luba

Sina olid ja jäid 

tundmatuks aiaks minule.

Marianne

11.05.2021.a