Vahel minu sees kriibib
ja kuidagi käriseb -
vahel mina igatsen,
päris oma isa
endale tahaksin.
Omada mälestust
ühisest ajast,
mäletada kogemust
koos olemisest.
Jah, see soov läheb mööda,
jah, see tunne ununeb,
senikaua, kuni näen
üht väikest tüdrukut,
oma isaga ühes olles,
olemisest rõõmu tundmas.
Vahel ma tunnen igatsust,
siis seisatun,
peatub aeg,
on valus hetk -
olematut taga leinan.
Marianne
21.05.2021.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar