Tähelepanuvajadus on suurim sõltuvus Inimese teel

Mõned ajad tagasi ostustasin, et ei saada enam oma lugusid Alkeemiale, sest sain aru Miks mina seda olin teinud - tähelepanu - mõistes iseennast, ma ei vajanud enam nö suuremat kanalit ega avalikkust. Ometi, kui jõudsin selle loo lõppu, siis teadsin, et see lugu läheb teele, sest kuidas muidu oleksin saanud tõestada tähelepanuvajadusest sõltumist - seega sai sellest loost 46-s Alkeemias ilmunud lugu.

https://alkeemia.delfi.ee/eneseareng/meelerahu/tahelepanuvajadus-on-suurim-soltuvus-inimese-teel?id=88447637

Tähelepanu on energia, mis on osakesena meist kui elav kaup, mida vahetame, võtame ja anname. Tähelepanu jagades või saades võtame vastu ja anname endast ära, kuid see ei tähenda alati tasakaalus püsimist ja ennast iseendas hästi tundmast. Kui tunneme, et midagi on enda sees vajaka või üle, kuid ise ei oska, ei saa või ei taha teemat lahendada, siis kasutame teisi – vajame teiste tähelepanu – tõstatame teema välises, et leida lahendus eneses – oleme oma elude draamakuningannad ja -kuningad – mängime energiatega tõsiselt ja tormiliselt.

Mõtted ja teod, sõnad ja hääl – kõik see on energia liigutamine enese sees ja Maailmade vahel. Füüsiline ja vaimne liigutamine vähendavad ja suurendavad energia hulka. Kui ise ei oska ennast tasakaalustada, siis vajame teistelt võtmist ja teistele andmist - see tundub lihtsam tee, sest on kätteõpitud lahendus.

Teise inimese meile pööratud tähelepanu kannab endas mingi tundega täidetud energiat ja sellega saame puudutatud siis, kui reageerime – vastandume, kaitseme või võtame vastu. Meid vaadati st puudutati, sest meid nähti – usume, et seega oli see meile määratud, kuid kas oli tegelikult nii.

Mis on tähelepanu jagamise ja püüdmise eesmärk? Pilgul, puudutusel, sõnadel ja hääletoonil on sisu, mis viib meid energia lainetel kaasa ja reageerides me anname endast energiat, kas kokkupuute kustutamiseks või toetamiseks – meie energia suhtleb teise inimese energiaga. Meie füüsilisest ja vaimsest liikumisest tulvav energia tõukab ja haagib meid teistega ning me liigume ühes.

Inimene on tervik ja tema ise loob ning hoiab iseendas tervikut. Meie enese tunded ja mõtted on meie eneste energia vähendajad ja kasvatajad, meie ise loome paisud või kaevame kaevud ning meie ise takistame oma energia voolamise iseendas. Nö energia puuduses või ülekülluses otsime mugavalt, selle asemel, et iseendaga tegeleda, teist inimest, sest see on testitult töötav lahendus – otsime teiste inimeste tähelepanu ja sellega kaasnevat energia liigutamist.

Inimene on tähelepanust sõltuv, sest me oleme õppinud tähelepanemist vajama – tähelepanu tiivustab ja tähelepanemine pidurdab. Inimesed mängivad tähelepanuga ja vastavad energiatega, sest oleme harjunud tähelepanu olemas olemisega igas oma päevas, ema kõhus olemisest alates. Me reageerime, sest meie sees on erinevad päästikud, mis käitavad meid kui kogeme erinevat tähelepanemist või selle puudumist. Me peidame iseennast, kui kardame ja vihkame tähelepanu. Me armastame, püüame ja ihkame tähelepanemist, sest oleme õppinud selle paistel ennast soojendama ja avanedes kasvama. Erinevalt erinevad tähelepanemised ja vastamised - see kõik ongi teistele inimestele reageerimine ja see on tegevus, mille käigus liigub energia inimeste vahel.

Tähelepanuvajadus on suurim sõltuvus Inimeseks olemise teel. Inimene on kogenud, et nii tiivustav jõud, toetus ja armastus kui ka muserdav ja ennasthävitav vaikus tulevad tähelepanu kaudu – kuidas ja kas saame või kaotame tähelepanu. Tähelepanu on inimese jaoks olemas olemise tõestus. Inimeste keskel tähelepanuta jäämine või liigne saamine panevad küsima – Miks sain või ei saanud? ja otsima vastust – Kuidas saada või mitte? - sest tähelepanemisega ühes liiguvad hüved ja karistused. Inimese mõtted ja teod tiirlevad selle ümber, kuidas oma ellu suuremat ja paremat tähelepanu tõmmata, et selle kaudu üha uuesti energiate lainetel sõitmist kogeda.

Kas inimene on olemas selleks, et olla olemas või ta on olemas, sest ta on?

Marianne

20.12.2019.a