neljapäev, 16. november 2017

Julgus seista sõnadega enese eest




Nurgelised sõnad pressivad end üles,
suruvad end Sinu seest välja.
Kandilised tähed teevad haiget,
kriibivad ja kratsivad kurgu katki.

Sa hoiad neid kinni, hoiad jõuga tagasi,
et mitte üks ei pääseks põgenema
ega prahvataks ootamatult välja.
Sa surud hambad risti ja vaikid.

Kardad, et kui kord ütled ja vabastad sõnad,
siis lõhud Maailma kui mulli, milles elad.
Hirm öelda, mida mõtled ja tunned,
pole julgust seista sõnadega enese eest.

Sinu keha tuli Sulle appi ja tegi kõik, mis võis,
kurk karedalt valutas ja siis, nööris paistetus ta kinni,
et mitte üks sõna ei pääseks Sinu seest välja.


Marianne

16.11.2017.a

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar