Mu kallis sõber, miks Sa hoiad
nii kramplikult eilse uksest veel kinni. Need valikud ja sammud, mis
Sa oled juba teinud on ammu selja taha maha jäänud. Tänases päevas
on see, mida enne pole veel olnud - uued uksed ja valikud, mis
juhatavad Sind uuel moel uutele radadele. Siin, selles hetkes, on
see, mis on just täna Sinu tee.
Jah, ma saan aru, Sa vajad
tuttavat ja turvalist, millest hoida kinni, sest siis Sa juba tead,
millega algab ja lõppeb lugu, sest siis ei pea Sa mõtlema, vaid
saad oma olemises olla, soovides, et tuleks ometi õhtu ja see päev
oleks juba möödas.
Päevad on erinevad, kuid Sina
soovid nad ühesugusteks vormida. Miks? Kas Sinus on hirm, et oled
kui tuulelipp, mis keerab ja pöörab tuulega kaasa, kuid ei näita
ühte ja ainsat suunda – teed, mida mööda saaksid minna. Kas
kardad, et tuul viib Sind kaasa, kui tõstad jalad maa küljest
lahti, et lähed, omamata tiibu, laperdades lendu. Kuidas Sa tead, et
nii juhtub? Kuidas Sa tead, et Sinul pole tiibu, mis kannavad ja
taju, mis näitaks tänases teed?
Jah, ma mõistan, et Sa oled
proovinud korra, paar või vahest rohkemgi, kuid Sulle tundus, et Sa
ei õnnestunud, ei osanud, ei suutnud või ei jaksanud. Kindlam
tundub lohistada tuttavat eilset, kui langevarju kaasas, et kui läheb
vaja, siis on käepärast võtta, et ehk kaitseb vihma ja tuule eest
ning annab sooja - on turvaline ja lohutav, miski, mis on juba leitud
ja on oma, kuid see
langevari on eilne lahendus.
Kui Sa tead, et täna pole eile,
siis Sa ju mõistad, et siin on olemas uued lahendused ja võimalused.
Kuidas ma tean? Ma tean kindlalt, et Sina ei ole enam see, kes Sa
olid eile ja seega on täna uuel Sinul, uued võtmed avada ja sulgeda
uksi. Otsida, leida, valida,
hoida kinni või lasta
lahti. Täna on kõik õige, sest täna
on taas kõik võimalik, uuel moel ja viisil.
Marianne
07.11.2017.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar